Šimpansite tööriistad täiustuvad põlvest põlve
Inimkonna kasutuses olev tehnika või laiemalt öeldes materiaalne kultuur on teinud läbi kiviajast kosmoseajastuni tubli arengu. Kuid selgub, et inimkond ei ole me planeedil ainus seltskond, kelle materiaalne kultuur arengumärke näitab.
Rühm Šveitsi ja muude maade teadlasi on tuvastanud materiaalse kultuuri kumulatiivset edenemist ka meie lähimate loomariigi sugulaste šimpansite juures.
Cassandra Gunasekaram Zürichi Ülikoolist ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas Science, et nii mõnedki šimpansite keerukamad tehnoloogilised saavutused on põlvest põlve pärandudes ja kogukonnast kogukonda levides ajapikku väikest viisi üha täiustunud.
Mõned looduses elavaid šimpanse uurivad teadlased on juba mõnda aega kahtlustanud, et need loomad võivad keerukamaid töövõtteid ja nende jaoks vajalike tööriistakomplektide kasutamise oskusi põlvkonnaüleselt rafineerida.
Kas see päriselt ka nii on, on olnud raske kindlaks teha, sest šimpansite põhilised tööriistad, näiteks sobilikud puupulgad, hävivad enamasti aja jooksul.
Gunasekaram ja ta kolleegid võtsid aga kasutusele ka geeniteaduse meetodid. Geeniproovide põhjal selgitasid nad välja, kuidas on šimpansite populatsioonid Aafrikas tuhandete aastate jooksul üksteisega seotud olnud, kust kuhu on geenid levinud.
Nad tegid 35 populatsiooni kohta kindlaks, milliseid tööriistu nad tarvitavad ja milliseid jahipidamise nad meetodeid kasutavad.
Need teadaolevalt pärandamisi edasi antavad kultuuritunnused jaotasid nad seejuures kolme kategooriasse: need, mille jaoks pole tööriistu tarvis; need, mis vajavad lihtsamaid riistu; ja need, kõige keerukamad, mis eeldavad terve komplekti töövahendite olemasolu.
Ühe näite selle kõige keerukama kategooria kohta pakuvad Kongo piirkonna šimpansid, kes selleks, et termiitidega maiustada, kaevavad kõigepealt puupulgaga maa sisse nende putukate pesani ulatuva augu, ajavad siis august läbi taimevarre, mille nad on enne pehmeks närinud ja mille otsa harjataolise tuusti moodustanud, tõmbavad siis harja koos selle külge jäänud termiitidega tagasi ja lasevad hea maitsta.
Selgus, et sellist keerukat ja vähetõenäoliselt taasleiutatavat meetodit kasutavad mitmed populatsioonid, kes elavad teineteisest üsna lahus.
Seletuseks saabki olla, et näiteks emasloomad, kellel on kombeks täiskasvanuks saades mõne teise populatsiooni liikmeks hakata, toovad seesuguse oskusteabe endaga kaasa.
Analüüs näitas, et kõige keerukamad töömeetodid on seejuures ajapikku ka täiustunud.
