OECD järeldused põhinevad möödunud aastal toimunud PIAAC-i uuringul, millega võrreldakse rahvusvaheliselt 16–65aastaste täiskasvanute kompetentsust. Täpsemalt saab sellega hinnata funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust. See omakorda aitab paremini mõista, kuidas täiskasvanud neid oskusi argielus ja tööl arendavad ning rakendavad.

Eestist lahendasid ülesandeid 6665 täiskasvanut ja nende koondtulemuse põhjal paigutus Eesti 31 riigi seas kuuendale kohale. Naaberriikidest saavutasid Soome ja Rootsi täiskasvanud vastavalt 1. ja 3. koha ning Läti ja Leedu paigutusid 20. ja 28. kohale. Seejuures on Eesti täiskasvanute oskused viimase kümnendi jooksul sarnaselt mitmete teiste riikidega paranenud, eriti matemaatilise kirjaoskuse vallas.

Funktsionaalse lugemisoskuse vallas paigutusid Eesti täiskasvanud 276 punktiga kuuendale kohale. Võrdlusena said esikohale tulnud Soome täiskasvanud 296 punkti. Läti ja Leedu jäid tabeli teise kümnesse.

Oma matemaatilise kirjaoskusega said Eesti täiskasvanud samuti 281 punktiga kuuenda koha, Soome täiskasvanute tulemus oli 294 punkti. Läti ja Leedu said vastavalt 16. ja 27. koha. Probleemilahendusoskuse vallas saavutasid 263 punktiga Eesti täiskasvanud 7. koha. Esikohal oli taas Soome 276 punktiga.

Naiste ja meeste oskused on Eestis võrdlemisi samal tasemel. Naised on lugemises pisut paremad, mehed aga matemaatikas. Samas võib näha raporti põhjal vanuseliste, hariduslike ja sotsiaalmajanduslike lõhede süvenemist.

"Parimaid tulemusi saavutasid valdavalt nooremad vanuserühmad. Meil on ealine lõhe olemas täiskasvanute vahel," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Nii küündis 16–24aastaste keskmine tulemus kõigis kolmes valdkonnas 400 punkti lähedale, ületades märkimisväärselt OECD keskmist. Vahe 25–34aastaste ja 55–65aastaste funktsionaalses lugemisoskuses ulatus aga 62 punktini, mis on OECD keskmisest kaks korda suurem. 

"Noorem põlvkond, kes tuleb peale, on väga kõrgete oskustega, vanem põlvkond jääb kahjuks neist oskustest kogu aeg maha. Osaliselt on tegu loomuliku kognitiivsete oskuste vähenemisega, aga 55–65aastased omandasid hariduse Nõukogude ajal ja omandanud tolles haridussüsteemis ka oma õppimisoskused," lisas minister.

Kallase sõnul on teisalt rõõmustav, et häid tulemusi saavutanud nn PISA põlvkondade baasoskuste tase ka täiskasvanueas kõrge.

Nii funktsionaalse lugemisoskuse kui ka matemaatilise kirjaoskuse vallas on madalama haridustasemega inimeste oskused võrreldes eelneva uurimisperioodiga langenud. "Haridustee põhiharidusega lõpetamisest enam ei piisa. Punktivahed põhi- ja keskhariduse vahel on väga suured, eriti kõrg- ja põhihariduse vahel," nentis Kallas. Täpsemalt erines kõrgema ja madalama haridustasemega Eesti täiskasvanute tulemus lugemisoskuses ja matemaatikas ligi 60 punkti ning probleemilahenduses 40 punkti.

Piirkondadest on kesisemad tulemused Ida-Virumaal, paremad Põhja-Eestis, mis peegeldab osaliselt inimeste haridustaset. Probleemseks võib muutuda see aga raporti alusel seetõttu, et täiskasvanute oskused on tugevalt seotud ka nende vanemate haridusega. Eestis oli selle mõju laste oskustele seejuures märksa suurem kui paljudes teistes riikides. Teisisõnu taastoodab väheste oskustega inimeste koondumine ühte piirkonda ebavõrdsust.

Lisaks tuli uuringust välja, et vähesemate oskustega täiskasvanute osakaal on Eestis kasvanud. Viiendikul polnud funktsionaalset lugemisoskust ja baasteadmisi praktiliselt üldse või minimaalselt. Matemaatiline kirjaoskus oli puudulik 16 protsendil ja probleemilahendusoskus 21 protsendil täiskasvanutel. Kõigi kolmega oli kimpus 12 protsenti, mida on siiski vähem kui OECD riikides keskmiselt, kus küündis see 18 protsendini.

Samuti võib uuringu põhjal näha Eestis märkimisväärset lõhet inimeste hariduse ja tööturu vajaduste vahel. Eeskätt on suurel osal kõrgema haridustasemega töötjate haridustase kõrgem, kui oleks vaja nende tööülesannete täitmiseks. Teisisõnu ei leia inimesed oma haridustasemele ja oskustele vastavat tööd. Samuti valitseb töötajate oskuste ja tööturu vajaduste vahel märkimisväärne ebakõla, eriti arvuti- ja tarkvaraoskustes. See tähendab, et tööandjad otsivad töötajaid, kellel on teatud oskused, aga töötajatel need oskused puuduvad.

Mõlemad probleemid iseloomustab ka paljusid teisi Euroopa lõuna- ja idaosa riike. Eestis on aga ülekvalifitseerituse probleem eriti terav, samas kui oskuste mittevastavus on võrreldes teiste riikidega keskmine.

Kokku osales PIAAC-i seekordses uuringus 160 000 täiskasvanut 41 riigist. Neist 27 osales uuringus ka 2013. aastal.