Krabi tunneb valu
See, et mõni loom näeb inimesest väga erinev välja, ei tähenda veel, et ta ei tunneks valu, kui ta haiget saab.
Rootsi ja Portugali teadlased said uut teaduslikku tõendust, et krabid ja küllap siis ka teised koorikloomad ja muud lülijalgsed võivad valu tunda.
Eleftherios Kasiouras Göteborgi Ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid elektroodide abil tavalise rannakrabi ajurakkude aktiivsust.
Nad tegid krabile teaduse nimel hästi natuke haiget, teda mõnest kohast pulgaga torkides või äädikaga tupsutades. Selle peale oli näha, kuidas krabi ajus suurenes närvirakkude aktiivsus.
Siit tegid teadlased järelduse, et tavalisel rannakrabil peavad olema valuretseptorid, millest signaal närvide kaudu ajju kandub.
Kasiouras ja ta kaaslased loodavad, et nende uurimistöö paneb inimesi rohkem hoolima nende väikeste loomade heaolust.
Euroopa Liidu loomaheaolu reeglistik praegu krabide, krevettide, homaaride ja muude koorikloomade käitlemist ei hõlma, ehkki hõlmamisemõtteid juba mõlgutatakse.
Need on loomad, keda paljud inimesed ka meelsasti toiduks tarvitavad, kuid toidulauale jõudmise eel võidakse neid kohelda üsna hoolimatult ja nagu veel selgemaks on saanud, ka valu tekitavalt.
Varasemates katsetes on täheldatud, et krabid ja muud koorikloomad tõmbavad torke saanud kehaosa eemale ja väldivad seejärel torke allikat. Seda on peetud käitumuslikuks tõenduseks valu tundmise kohta.
Kuid nüüd on Kasiouras ja ta kolleegid lisanud tõendusmaterjalile ka asjakohaste ajusignaalide esinemise. Arvatavasti on see mõne jaoks siis natuke veenvam argument.
Oma katsetest kirjutavad teadlased ajakirjas Biology.
