Lõppevast aastast tõotab saada mõõtmisajaloo kõige soojem
Maailma keskmine õhutemperatuur oli ka novembris piisavalt kõrge, et käesolevast aastast saab peaaegu kindlalt mõõtmisajaloo kõige soojem aasta, viitab Euroopa kliimamuutuse teenistuse analüüs. Ühtlasi oleks tegu esimese aastaga, kus aasta keskmine õhutemperatuur ületab tööstusajastueelset aega enam kui 1,5 °C.
Lõppenud oktoobri keskmine õhutemperatuur jäi alla vaid 2023. aasta oktoobrikuule, küündides 15,25 °C. Teisisõnu ületas see 1850–1900. aasta keskmist temperatuuri 1,62 °C võrra. Igakuine analüüs ilmus nädal enne Aserbaidžaanis toimuvat ÜRO 29. kliimakohtumist, kus loodetakse seekord kokku leppida, kuidas suurendada kliimamuutuste leevendamiseks tehtavaid investeeringuid ja toetada seejuures rohkem arengumaid.
Aastal 2015 Pariisis toimunud sarnasel kohtumisel seadsid riigid eesmärgiks pingutada selle nimel, et maailma keskmine õhutemperatuur ei tõuseks üle 1,5 °C. Teadlaste hinnangul tekitab piiri pikaajaline ületamine muu hulgas ökosüsteemis pöördumatuid muutusi. Senisel trajektooril jätkates ja riikide praeguste lubaduste valguses soojeneb planeet sajandi lõpuks kasvuhoonegaaside mõjul kaks korda enam.
Eelmisel nädalal teatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon selle ilmestamiseks, et CO2 tase kasvas möödunud aastal atmosfääris kiiremini kui terve varasema inimajaloo vältel ning viimase 20 aastaga on kasvanud gaasi sisaldus atmosfääris kümne protsendi võrra. Kui heitmeid ei õnnestu selle kümnendi lõpuks drastiliselt vähendada, nõuab Pariisis seatud eesmärgi saavutamine seega juba tehnoloogiaid, millega CO2 suures koguses atmosfäärist eemaldada.
Euroopa keskmine temperatuur oli oktoobris 10,83 °C ehk 1991–2020 oktoobrikuu keskmisest 1,23 °C kõrgem. Mõõtmisajaloos on olnud soojemad veel neli aastat. Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid pikaajalist keskmist kõige enam Põhja-Kanadas, samuti Ühendriikide kesk- ja lääneosas, Põhja-Tiibetis, Jaapanis ja Austraalias.
Õhutemperatuuri tõus suurendab riski ka äärmuslike ilmastikunähtuste ilmnemiseks, kuigi üksikult ei saa neist pea ühtegi otseselt kliimamuutusega seostada. Muu hulgas hukkus Hispaanias ränkade vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tõttu oktoobris ligi 200 inimest, Peruud vaevasid rekordilised metsatulekahjud ja Bangladeshis hävitasid üleujutused miljoni tonni jagu riisi. Samuti suurendas kliimamuutus USA-d tabanud orkaani Miltoni tuulekiirusi kümne protsendi võrra ja kasvatas sademete hulka hinnanguliselt 20–30 protsenti.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli oktoobris 8,8 kraadi, mis on 2,1 kraadi normist kõrgem. Seejuures pole olnud oktoobri viimane kolmandik kunagi varem sedavõrd nii soe.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
