Kantseliit on end ühiskonna teadvuses nii kindlalt sisse seadnud, et seda kasutavad ka juurakauged inimesed, kirjutavad Chicago Ülikooli, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ja Melbourne'i Ülikooli teadlased.

Töörühma sõnul meenutab seadustekstide keelekasutus mõneti maagiliste loitsude loogikat, vahendab ScienceAlert. Mõlemal juhul kasutab kõneleja ülespuhutud ja sõnavahust stiili, et jutt kõlaks tähtsamalt. Uuringu ühe autori Edward Gibsoni sõnul arvavad inimesed, et seadustekstid peavad pidulikult kõlama ja kirjutavadki neid selle ettekujutuse vaimus.

Varasemate uuringute põhjal muudavad ühe stiilivõttena juriidilised tekstid keerukaks lause keskele paigutatud pikad sõnaseletused. Nüüd soovisid uue töö autorid mõista, miks sellist võtet üldse kasutatakse.

Selleks värbasid nad uuringusse osalema 286 mittejuristist vabatahtlikku. Uuritavatel paluti katsetes koostada erinevat tüüpi tekste: seaduste kirjeldusi, neid seadusi hõlmavaid krimijutte ja seaduste seletusi teistest riikidest pärit inimestele.

Tuli välja, et lausetesse topitud definitsioone kasutati seadustekstides läbivalt. Seejuures polnud vahet, kas uuritavatele anti võimalus hiljem oma tekste üle toimetada või mitte. Leid viitab, et juriidilised dokumendid võivad olla juba eos keerukad ja selleks pole tarvis isegi täiendavaid lisandusi.

Muudes tekstitüüpides kasutasid uuritavad seevastu lihtsamat keelt ja lisasid lausete keskele vähem definitsioone. Siit tulenebki järeldus, et taoline stiil on tõepoolest omane ainult juriidilistele tekstidele. 

Järgmiseks huvitab töörühma, kust on selline kõrgstiililembus alguse saanud. Selleks tahavad nad läbi vaadata ajaloolisi seadustekste, et leida üles kõrgstiili lätted. Gibsoni sõnul põhineb inglise kultuuriruumis näiteks loitsude loomine ohtral riimimisel. Tema töörühm oletab, et lausetesse definitsioonide toppimine võib olla kantseliidi puhul sarnane eristav stiilitunnus.

Näiteks kirjutas kuulus kirjanik Charles Dickens juba 19. sajandi keskpaigas  kohtuasjast, mis "muutus nii keeruliseks, et ükski elav hing sellest aru ei saanud". Sealt alates pole seaduskeel oluliselt paranenud. Seaduskeele keerukus läheb aga vastuollu üldinimliku sooviga end selgelt ja tõhusalt mõistetavaks teha.

Sisuliselt tuuakse mõtteselgus juriidilistes tekstides ohvriks autoriteetsema kõla nimel. Töörühma sõnul on see hea uudis, sest arusaamatutele tekstidele leidub lihtne lahendus. Tulemused osutavad, et seadusi saaks panna kirja palju lihtsamas keeles, ilma et teksti sisu kannataks või moonduks.

Töörühm loodab, et nende uuringu mõjul muutuvad seadustekstid ajapikku selgesõnalisemaks ja igaühele jõukohasemaks. Varasema uuringu põhjal ei meeldi kantseliit isegi juristidele enestele. Gibsoni sõnul peavad nad seaduskeelt keerukaks ja kohmakaks.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.