Inglismaa teadlased on nüüd uurinud asja tehisaruka arvutimudeli abiga. Mudel püüdis kirjeldada plastprügi käitlust enam kui 50 000 kohalikus omavalitsuses üle terve maailma.

Nii said teadlased aimu, kui palju saastet üle ilma tekib ja mis sellest saab. Nüüd väidavad teadlased ajakirjas Nature, et aastal 2020 sattus keskkonda ühtekokku 52 miljonit tonni plastsaastet.

Costas Velis ja ta kolleegid Leedsi Ülikoolist annavad teada, et tervelt 57 protsenti 2020. aasta plastprügist ehk 30 miljonit tonni põletati ära ilma mingisuguseidki keskkonakaitsemeetmeid kasutamata. Plasti põletati nii hoovides, tänavatel kui ka prügimägedel.

See on päris ohtlik tegu juba põletajatele enestelegi, sest plasti põlemissaadused teatakse kahjustavat inimeste tervist, sealhulgas närvi- ja reproduktiivsüsteemi.

Mudel näitas ka, et Indiast on saanud suurim plastsaastaja maailma riikide seas, tõuganuna esikohalt sinna varem enim välja pakutud Hiina. Teisel kohal oli uuringu järgi Nigeeria ja kolmandal Indoneesia, jättes Hiina alles neljandaks.

Plasti kontrollimatu põletamine kui oluline saasteallikas ei ole autorite sõnul seni piisavalt tähelepanu pälvinud. Nüüd selgub see olevat isegi suurem mure kui lihtsalt keskkonda loobitud prügi, eriti arvestades ka vahetumaid tervisemõjusid.

Probleemi üheks allikaks on asjaolu, et vähemalt 1,2 miljardit inimest elab paikades, kus igasugune prügikogumisteenus puudub. Nii peavadki inimesed ise tekkiva prügiga, sealhulgas plastprügiga toime tulema.

Velis ja kaasautorid käivad välja idee sõlmida üleilmne plastilepe, mis aitaks maailma riikide jõud plastsaaste vastu ühendada.

Inimestele tuleks ka paremini selgeks teha, et kuigi plastprügi põletades võib tunduda, et prügi lihtsalt kaob ja kõik mured ongi murtud, siis põlemisjääkide halb tervisemõju on tegelikult tõsine oht.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.