Peale Aidu karjääri sulgemist on endisesse kaevanduspiirkonda tekkinud ulatuslik veemaastik. Veega täitunud sopikesed on sügavad, järskude kallastega ja raskesti taimestuvad ning ka vee kvaliteet pole kõige parem.

Tartu Ülikooli teadlased proovivad mõne sopi muuta soostuvaks alaks. Kõrkjamattidest ujuvsaartele kasvavad ajapikku sootaimed, vesi muutub happelisemaks ja loodus mitmekesisemaks.

"Siis on võimalik saavutada mitu efekti. Esiteks parandame veekvaliteeti, teiseks toome looduslikku mitmekesisust, need ujuvad saared muutuvad atraktiivseteks veelindudele. Kolmandaks saavutame ka süsiniku sidumise. Soo on kõige suurem ja parem süsihappegaasi siduja. Meil ei ole rohkem vaja teha, kui anda algtõuge," selgitas Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Ain Kull.

Üks uuringu eesmärkidest on näha, kui hästi õnnestub veekvaliteeti muuta. Karjäärivett võiks tulevikus joogiveena kasutada, kuid praegu see on liiga kare ja kõrge metallisisaldusega. Aidu vees on näiteks rohkesti niklit.

"Kui nende süsteem töötab, siis me saame hakata tekitama analoogseid parvesid või taimeistandusi, kus me istutamegi konkreetselt neid taimi, mis aitavad seda niklit või teisi probleemseid raskemetalle suuremas koguses kätte saada. Eks see aja jooksul paistab," ütles keskkonnauuringute keskuse keskkonnakeemia peaspetsialist Vallo Kõrgmaa.

Teadlaste hinnangul võiks taimestumine Aidu karjäärisopis hoo sisse saada viie kuni kuue aastaga. Veekvaliteedi muutmiseks kulub loodusel sadu aastaid, aga inimese abiga võiks muutused toimuda palju kiiremini.