Hakatuseks tuleb Pitsi sõnul unustada soovitus juua päevas vähemalt kaks kuni kolm liitrit puhast vett "Kaks liitrit on keskmise täiskasvanud naisterahva vedelikuvajadus, aga see ei tähenda, et see tuleb saada puhtast veest, vaid seda saadakse erinevatest allikatest. Kui inimene on väga hea mitmekesise toitumisega ja sööb rohkelt köögivilju, saab ta väga suure osa vedelikust kätte juba söögi ja jookidega," selgitas teadur saates "Huvitaja".

Samuti on vedelikuvajadus inimeseti erinev. Igaüks saab selle enda jaoks ise välja arvutada – ühe kilogrammi kehamassi kohta vajab keha tavaolukorras 28–35 milliliitrit vedelikku. Näiteks 60 kilo kaaluv inimene vajab valemi kohaselt päevas umbes 1,8 liitrit vedelikku.

Soovitataval määral köögivilju süües saab ta sellest kätte juba umbes 400 milliliitrit. Lisades neile puuvilju ja ka näiteks piimatooteid ning arvutades juurde valkude, rasvade ja süsivesikute lõhustamisel tekkiva vee, ei peagi vedelikuvajaduse katmiseks enam palju lisavaeva nägema. "Nende arvutuste tulemusel nähtubki, et päevane puhta vee vajadus on umbes kolm klaasi," sõnas Pitsi. Soojema ilmaga või saunas käies võiks juua siiski mõnevõrra rohkem.

Samuti peaks kõrgemast koefitsiendist lähtuma eakad ja lapsed. "Vanemaealised inimesed peaksid kindlasti lähtuma 35 milliliitrist kehamassi kohta ehk maksimumist," rõhutas teadur. Ehkki see võib tunduda nii mõnelegi esmapilgul hirmutav, võib Pitsi sõnul näiteks mõelda, et lisaks hommikul ja õhtul rohtude kõrvale vee joomisele tuleb päevas kummutada veel ainult kahe klaasi jagu vett.

Noorukite, väikelaste ja imikute vajadus kehamassi kohta on eakatest veelgi suurem.

Tavaolukorras pole Pitsi sõnul vahet, kas juua tavalist või mineraalvett. "Kui meil on tegemist tüüpilise keskmise suvega, kus 20–25 kraadi ajab vahel natuke higistama ja inimene normaalselt sööb, siis tegelikult katab kogu selle higistamise teel lahkunud vedeliku ja mineraalainete vajaduse ära tavaline vesi," märkis teadur. Erandit kujutavad spordiüritused ja trenn, kus inimesed intensiivsemalt liiguvad.

Kindlasti tasuks vältida janu kustutamisel soolasemat sorti mineraalvett. "Vaatamata sellele, et higiga lahkub meie kehast ka soola ehk naatriumi, siis me saame naatriumi tavapärase toitumisega tegelikult pigem rohkem kui vähem," nentis Pitsi. Samuti tasuks jälgida, et lisaks naatriumile leiduks joodavas mineraalvees ka kaaliumi, magneesiumi ja teisi mineraalaineid.

Puhtalt teaduskirjandusest lähtudes pole mõtet peljata, et gaseeritud vee joomine hakkab inimese hammastele. "Kui räägime täiesti tavalisest gaseeritud veest ehk seal on n-ö puhtas vees lihtsalt mullid, pole veenvaid tõendeid, et see mõjutaks hammaste seisukorda. Seal tekkiv hape on hästi nõrk. Karastusjookides on aga tihtipeale sidrun- või fosforhape ja ka suhkrud. Nende puhul on tõesti tõestatud, et nende liiga sage joomine tekitab hambaemaili kahjustusi," kinnitas teadur.

Kui tavaline vesi ei maitse, võib gaseeritud vee kõrval tarbida näiteks piimatooteid. "Jällegi osad teadusuuringud ütlevad, et piimal on tänu oma heale koostisele väga head hüdreerivad omadused. See annab lisaks veele erinevaid mineraalaineid, mis aitavad paremini tasakaalu saavutada," sõnas Pitsi. Samas leidub piimas ja kefiiris ka kaloreid ehk tekib oht ületada päevas soovitatavat kaloraaži.

Soojadest jookides soovitas teadur eelistada pigem taimeteid. Sarnaselt kohviga leidub rohelises ja mustas tees kofeiini, mis võib vedeliku eritust kiirendada. "Teadusuuringud näitavad samas, et see mõju sõltub inimesest. Arvatakse, et kui oled igapäevane väga tugev kohvitarvitaja, siis tegelikult harjub organism sellega ära. Kofeiin ei mõjuta sinu vee väljutamist niivõrd tugevasti kui sellel, kes kohvi harva joob," selgitas toitumisekspert.

Teadur rõhutas, et janutunde tekkides on kehas juba veest selge puudus. Hea indikaator on siinkohal uriini värv. Mida tumedam see on, seda suurem on organismis veepuudus. "Segadustunne ja peavalu viitavad juba päris tugevale veepuudusele. Janutunne on esimene indikaator, mis näitab, et on tagumine aeg vett juua. Järgmised nähud viitavad, et asi on juba päris kriitiline," lisas teadur. Liiga vähe vedelikku tarbides on kehal raskem välja viia ka erinevaid ainevahetusjääle, mis võivad olla organismile ohtlikud.

Vett liiga palju tarbides võib tekitada veemürgistus. Selleks tuleb aga kõvasti vaeva näha – juua pikema aja vältel neli kuni kuus liitrit vett päevas. "Neerud suudavad viia tunnis kehast välja jämedalt öeldes liitri jagu vett. Seda tunnis rohkem juues ei lähe see vesi tegelikult organismist välja, vaid võib hakata kuskil turseid tekitama," selgitas Pitsi.

Pikaajaline vee liigne tarvitamine lööb paigast ära rakusisese ja -välise elektrolüütide tasakaalu. Pikas perspektiivis hakkavad rakud paisuma. "Eriti kui see juhtub ajurakkudega, on olnud juhuseid, kus inimesed surevad n-ö veemürgitusse. Liiga palju puhast vett on organismi jaoks surmav. See võib päädida ka erinevate tursetega südame ümbruses, aidata kaasa südamehaiguste tekkele," kirjeldas teadur

"Selles mõttes tasub jääda tasakaalukaks. Kindlasti tuleb endale meelde tuletada, et vett tuleb juua, kolm-neli klaasi päevas, aga mitte minna teise äärmusesse," lisas Pitsi.