Saksamaa Tübingeni Ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust selgus, et varesed on võimelised loendama arve peaaegu sama hästi, kui alles numbritarkust omandama hakanud väikelapsed. Uuringu juhtivautori Diana Liao sõnul on see esimene kord, kui taolist võimet on ühegi loomaliigi puhul teaduslikult tõestatud, vahendab Scientific American. 

Samas puudub varestel oskus lugeda sümboleid ehk seostada konkreetseid numbrikujusid vastavate arvudega. Sellist võimet peavad teadlased endiselt ainuomaseks vaid inimestele. Selle asemel kasutavad linnud sarnaselt õppivatele lastele loendamiseks häälitsuste arvu. Näiteks selle asemel, et tähistada puu otsas rippuva kolme õuna hulka verbaalse osutusega "kolm", võivad nii lapsed kui ka varesed tekitada järjestikku kolm korda heli, nagu "kraaks, kraaks, kraaks" või "üks, kaks, kolm". 

Ehkki üheste järelduste tegemiseks puudusid varem tõendid, kahtlustasid teadlased teatud loomaliikide puhul loendamisvõime olemasolu juba ammu. Näiteks selgus 2005. aastal avaldatud ameerika põhjatihastega läbi viidud uuringus, et lindude häirekutse lõpus olevate "dee"-nootide arv on pöördvõrdelises suhtes kiskja suurusega, kelle eest tihased parajasti liigikaaslasi hoiatavad. 

Ometi ei tõestanud kõnealune tähelepanek teadlaste hinnangul seda, et tihased edastasid kiskja kohta käivat teavet numbrilise heli kaudu. Liao sõnul võis lindude käitumise taga olla ka nende hirmu tase – ohtlikumad kiskjad tekitasid tihastel suuremat erutust ja seega saadeti välja ka rohkem sõnumeid. 

Välistamaks värskes uuringus taolised segavad asjaolud, viisid Liao ja tema kolleegid katsed läbi kontrollitud laboratoorsetes tingimustes kolme mustvaresega (Corvus corone). Teadlased esitasid lindudele juhuslikus järjekorras vihjeid, millest neli olid visuaalsed – värvilised araabia numbrid – ja neli helilised – kitarriakord ja trummimäng. Lindude ülesanne oli esile kutsuda nii mitu häälitsust, kui neile vihjeid anti. Õige kraaksatuste arvu korral premeeriti iga lindu toidugraanuli või ussikesega. Kui vastus oli vale, saadeti linnud mängust välja puhkama. 

Kõige sagedamini ajasid varesed teadlaste ette antud arve segamini nendega, mis asuvad arvteljel selle lähedal. Näiteks ajasid linnud harvem segi ühe ja nelja kui kolme ja nelja. 

Pärast 166–189 treeningsessiooni suutsid kõik varesed tuua kuuldavale õige häälitsuste arvu sagedamini, kui oleks tabanud nad neid puhta juhuse läbi. Liao hinnangul võinuks varesed pikema ettevalmistusperioodiga õppida tundma ka neljast suuremaid arve. 

Onur Güntürküni, Saksamaal Bochumi Ruhri Ülikooli biopsühholoogi sõnul pole uuringu tulemus küll vareste intellekti kohta teadaolevate andmete taustal ootamatu, kuid on siiski suurepärane. 

Tema hinnangul tasub meeles pidada, et imetajate ja lindude arenguteed lahknesid umbes 324 miljoni aasta eest. Tõendid viitavad aga sellele, et nende viimasel ühisel eellasel puudus tänapäevaste vareste võime numbreid loendada.

Seega viitab lindude ja imetajate numbritarkus evolutsioonile liikide ajus. Güntürküni sõnul on tähelepanuväärne tõik, et kummalgi osapoolel arenes vaimsete väljakutsete lahendamiseks välja samas võime. "Selle tulemusel õpivad, mäletavad, planeerivad, tegutsevad ja eksivad varesed samamoodi nagu väikelapsed," sõnas teadlane.