WMO: möödunud aasta oli läbi mõõtmisajaloo kõige soojem
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ülevaate põhjal purustati möödunud aastal rekordid nii kasvuhoonegaaside taseme, pinnatemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
Ülevaate kohaselt pole olnud nii sooja aastat vähemalt regulaarsete ilmavaatluste algusest. Maailma keskmine õhutemperatuur oli 2023. aastal võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelsest ajaga 1,45 °C kraadi võrra kõrgem. Viimane kümneaastak on seega ka mõõtmisajaloo kõige kuumem kümnend.
WMO peasekretär Celeste Saulo nentis, et maailm pole olnud kunagi nii lähedal Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärgi murdmisele – lubadusele hoida üleilmset temperatuuritõusu alla 1,5 °C kraadi. Temperatuuritõusu kõrval olid tema sõnul eriti murettekitav ookeanide enneolematu soojenemine, liustike taandumine ja Antarktika merejää ulatuse vähenemine.
Näiteks trotsis iga päev mereleitsakut keskmiselt ligikaudu kolmandik maailma ookeanidest, mis kahjustas nii maailmamerede ökosüsteeme kui ka toiduahelaid. Aasta lõpuks oli tabanud mingil hetkel mereleitsak enam kui 90 protsenti ookeanitdest. Kuna ligi 90 protsenti Maa kliimasüsteemi jäävast lisasoojusest talletub ookeanides, võib isegi süsinikuheidete vähenedes soojeneda maailmameri veel sadu aastaid.
Maailma liustike jälgimisprogramm näitas, et 2023. aastal kaotasid liustikud jääd rohkem kui kunagi varem, alates regulaarsete vaatluste algusest 1950. aasta. Eeskätt oli selle taga liustike ülikiire sulamine Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Samuti oli rekordiliselt madal Antarktika merejää ulatus. Talve lõpuks jäi jääkatte ulatus umbes miljoni ruutkilomeetri võrra väiksemaks kui eelmisel rekordilisel aastal. Vahe on võrreldav Prantsusmaa ja Saksamaa pindalaga.
Kuigi äärmuslike ilmaolude ja nälja vahele ei saa tõmmata otsest võrdusmärki, nentis Saulo, et toidupuuduses inimeste arv on kasvanud osaliselt just nende tõttu. Kokku kannatas terava toidupuuduse käes Maailma Toiduprogrammi jälgitavas 78 riigis 333 miljonit inimest. Võrreldes koroonapandeemia-eelse ajaga on nende arv kahekordistunud.
Helgema poole pealt suurenes ülevaate kohaselt 2023. aastal taastuvenergia installeeritud võimsus võrreldes 2022. aastaga pea poole võrra, 510 gigavatini. Samas küündib 2030. aastaks seatud eesmärk 11 000 gigavatini.
Kliimaga seotud finantside maht suurenes aastatel 2021–2022 samuti pea kahekordselt võrreldes 2019–2020 tasemega, jõudes 1,3 triljoni USA dollarini. Samas on rahastus kliimamuutustega kohanemiseks jätkuvalt ebapiisav.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
