Keeletöötlusega tegelev võrgustik paikneb ajus eeskätt vasakus poolkeras. Võrgustikku kuuluvad ka mõned otsmiku- ja oimusagarate piirkonnad. Aastal 2021 tehtud uuringus leidis Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kaasprofessori Evelina Fedorenko töörühm, et polüglottidel muutub keelevõrgustik ajus emakeelt kuuldes vähem aktiivseks kui ainult üht keelt kõnelevatel inimestel.

Uues analüüsis tahtsid nad toonast leidu edasi uurida. Seekord huvitas neid, mis juhtub polüglottide ajus, kui nad kuulevad neile erineval tasemel mõistetavaid keeli. Just polüglotte uurides saavad teadlased paremat aimdust aju keelevõrgustiku tööst. Ühtlasi saab selgemaks, kuidas elukaare jooksul omandatud keeled võivad ajus esile tulla emakeel(t)est erinevalt.

Töörühm värbas uuringusse osalema 34 inimest, kellest kõik oskasid vähemalt mingil arvestataval tasemel viit või enamat keelt. Ükski uuritav polnud samas lapsest saati kaks- või mitmekeelne. Uuritavatest kõneles 16 inimest kümmet või enamat keelt. Üks uuritav kõneles mingilgi tasemel 54 keelt.

Kõigile polüglottidele anti kuulata sisseloetud tekstikatkeid kaheksas erinevas keeles. Kuulamise ajal tegid uurijad osaliste ajudest funktsionaalse magnetresonantsuuringuga (fMRI) ülesvõtteid. Kaheksa keele sekka valiti igaühele tema emakeel, üks väga soravalt omandatud võõrkeel, üks mõõduka soravusega omandatud võõrkeel ja üks inimese enda sõnul vähesel määral omandatud võõrkeel. 

Ülejäänud nelja keelt ei vallanud uuritav üldse. Kaks mõistetamatut keelt valiti mõnest uuritavale tuttava keelega samast keelkonnast, näiteks kaks romaani keelt. Viimased kaks uuritavale võõrast keelt valiti aga nii, et need poleks suguluses ühegi talle tuttava keelega.

Etteloetud tekstikatked pärinesid kahest allikast. Osa katkeid olid mitmes keeles sisse loetud piiblilood. Teise osa katkeid moodustasid eri keeltesse tõlgitud lõigud raamatust "Alice imedemaal". Katkekomplekti arendas töörühm sellisena välja juba varem, pidades silmas just keeleuuringuid.

Ajukujutistelt nähtus, et keelevõrgustik hakkas kõige erksamalt tööle siis, kui inimene kuulis kõige sorvamalt omandatud võõrkeelt. Inimese emakeele kohta see seos aga ei kehtinud ja võrreldes kõrgtasemel omandatud võõrkeelega jäi ajuaktiivsus tagasihoidlikuks. See viitab, et kuna inimene kõneleb oma emakeelt äärmiselt soravalt, ei pea aju seda kuuldes tõlgendamisega kuigi suurt vaeva nägema. 

Fedorenko oletab, et mida paremini inimene võõrkeele omandab, seda võimsamaks kujuneb ka selle keelega seotud keeletöötlus ajus. Nii tuleb ajutöö seda keelt kuuldes fMRI-kujutisel eredamalt esile. Emakeelega on inimesel aga piisavalt kogemusi, et ajul ei pruugi olla tarvis nii palju pingutada, oletab kaasprofessor.

Aju osalus

Sarnane pilt vaatas teadlastele vastu ka siis, kui polüglotid kuulsid neile täiesti arusaamatuid keeli. Kui inimesele võõras keel oli suguluses mõne talle mõistetava keelega, tegi ajuvõrgustik rohkem tööd võrreldes olukorraga, kus kuuldud keel oli talle üdini võõras.

Uuringu kaasautori Harvardi ülikooli doktorandi Saima Malik-Moraleda sõnul võib siit paista võrdeline seos keele mõistetavuse ja ajutöö aktiivsuse vahel. Seekord ei võtnud töörühm keele mõistetavust eraldi arvnäitajana arvesse, kuid edasistes uuringutes on see neil plaanis.

Samas leidsid nad seekord, et mingit emakeelest erinevat keelt kuuldes aktiveerub ajus teinegi võrgustik. Tavaliselt hakkab see mitmiknõudlusvõrgustikuna tuntud piirkond tööle siis, kui aju peab sooritama mõne suurt vaimset pingutust nõudva ülesande. Muu hulgas kaasvastutab see näiteks tähelepanu, otsuste tegemise ja mälu eest.

Malik-Moraleda sõnul on näha, et erinevaid keeli töödeldes paneb aju tööle kõik oma keelega seotud piirkonnad. Kuna võõrkeele töötlemine on keerulisem ülesanne, hakkab abiväena tööle ka keerukate ülesannete lahendamise võrgustik.

Uuringus osalenud polüglottidest hakkas enamik võõrkeeli õppima kas teisme- või täiskasvanueas. Tulevastes uuringutes loodab töörühm hõlmata ka lapseeas mitut keelt õppinud inimesi. 

Ühtlasi plaanivad nad edaspidi uurida inimesi, kes omandasid esimestel eluaastatel ühe keele, kuid kolisid väikelapsena Ameerika Ühendriikidesse, hakkasid seal kõnelema peamiselt inglise keelt ja kaotasid seeläbi emakeeles soravuse. Nende uurimine peaks näitama, milline mõju ajus on tekkinud soravuse ja milline keele omandamise vanuse tõttu.

Teadustöö ilmus ajakirjas Cerebral Cortex.