X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kastepunkti teadmine aitab hoida tervist ja võtta paremat leili

80 °C kraadi juulikuises saunas võib tunduda sama kuum kui 110 °C kraadi talvel.
80 °C kraadi juulikuises saunas võib tunduda sama kuum kui 110 °C kraadi talvel. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Suvel kuumade ilmadega hoiatatakse südamehaigeid, et nad peaksid olema tavapärasest ettevaatlikumad. Samuti soovitatakse jälgida neil kastepunkti. Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda selgitab, miks on see sama oluline saunas leili visates.

Kastepunkt on mitmes mõttes oluline näitaja, millele inimesed ei oska sageli tähelepanu pöörata. Tegelikult ons ee alati ka ilmajaama andmetes olemas: ilmateenistuse lehelt leiab küll vaid temperatuuri ja õhuniiskuse (mille põhjal saab kastepunkti arvutada), aga maanteeameti teeilmajaamade andmetes on see kenasti kirjas- 

Oletame, et väljas on 40 °C kraadi sooja. Kui kastepunkt on samal ajal 20 °C või 15 °C kraadi, ei tunne te, et õues oleks veel talumatult palav, aga kui õues on 26 °C ja kastepunkt 24 °C kraadi, võtab see naha leemendama ja pikem õues viibimine võib nõrgema tervise korral olla ka ohtlik. Teisisõnu mõjutab kastepunkt otseselt seda, kui mõnus või mugav see temperatuur inimesele tundub. Esimeseks kastepunkti kriitiliseks piiriks loetakse 21 °C kraadi, millest iga kraad ülespoole lisab ohtu tervisele. 

Kõik me teame, et inimese keha higistab ja see on loomulik kohandumine ülekuumenemise vastu. Kui miski aurab, siis samal ajal see ka jahtub. Kui läheme ujume ja tuleme veest välja, siis tunneme jahedust. Külm on siis just sellepärast, et keha on märg ja aurub ehk toimub jahtumine. Aurumine toimub ainult siis, kui õhuniiskus on väiksem kui 100 protsenti. Mida väiksem see on, seda intensiivsem on aurumine. Mida kõrgem on kastepunkt, seda rohkem niiskust on õhus.

Ainuüksi kastepunkt siiski kõike olulist meile ei ütle. Soojatunnet mõjutab kombinatsioon mitmest asjast: temperatuurist, kastepunktist ja tuulest. Kui tahta olukorda kirjeldada siiski vaid ühe numbriga, on kastepunktist veelgi täpsemaks kuumuse füsioloogilise mõju mõõduks nn märja termomeetri näit (ingl wet bulb temperature - WBT).

Termomeetri sensoriosa mähitakse selle saamiseks märja räti sisse ja lastakse tuulel sellele peale puhuda. Märja termomeetri temperatuur kujuneb kastepunkti ja tegeliku temperatuuri näidust ning näitab, milline oleks higistava inimese nahapinna temperatuur tuule käes.

Vilus tuule käes võrkkiiges lesides suudaks tugev terve inimene elus püsida seni, kuni märja termomeetri näit ei ületa 35 °C kraadi. Reaalsetes tingimustes on mõõduka füüsilise aktiivsuse juures kriitiliseks piiriks juba 30 °C kraadi. See vastab näiteks 100-protsendilise õhuniiskuse korral temperatuurile 30 °C kraadi (kastepunkt on siis samuti 30 kraadi) ja 70-protsendilise õhuniiskuse juures temperatuurile 35 °C kraadi (kastepunkt 28,5 °C kraadi).

Sauna küttes tasub jälgida kastepunkti väärtust

Kui läheme talvel sauna, siis on niiskuse absoluutne kogus (grammides liitri õhu kohta) sama nii saunas kui ka õues, sest saunaõhk on pärit õuest. Seetõttu on ka kastepunkt saunas enam-vähem sama, mis õues. Õues ei saa kastepunkt olla kunagi suurem õhu temperatuurist – olgu see näiteks null kraadi.

Kui nüüd saunalava temperatuur on 80 °C kraadi, siis märja termomeetri näit on 29 °C. Kui joogipudel on käepärast, võiks hea tervise juures olev inimene seal vastu pidada peaaegu piiramatult kaua. Suvel oleks teine asi – kui kastepunkt on 21 °C kraadi, siis näitaks märg termomeeter 35 °C.

Kõvale saunaskäijale jääb aga 80 °C kraadist väheks. Oletame, et talvine saun (kastepunkt 0 °C kraadi) on köetud 110 °C kraadini – see annab märja termomeetri näiduks jällegi 35 °C kraadi. Seega tundub 80 °C kraadi juulikuises saunas sama kuum kui 110 °C kraadi talvel!

Visakem nüüd leili ka, olgu endiselt talv ja laval 110 °C kraadi. Kui vesi kerisekividel aurustub, kerkib õhku veeaur temperatuuriga 100 °C kraadi, sest vesi keeb just sellel temperatuuril. Sajakraadine aur seguneb veel kuumema saunaõhuga, mis tähendab, et vastu ootusi temperatuur saunas tegelikult langeb!

Temperatuurilangus pole siiski suur, sest auru kogus on võrreldes leiliruumi ruumalaga väga väike. Enne leili viskamist oli iga kuupmeetri kohta umbes 30 grammi veaauru. Oletagem, et 10 kuupmeetrises ruumis visati kerisele pool liitrit vett – nüüd tõusis õhuniiskus neljalt protsendilt 10 protsendini ja kastepunkt 53 °C kraadini. See annab märja termomeetri näiduks juba 58 °C kraadi. Tõus 35 °C kraadilt 58 °C kraadini on väga suur ja sellega nõustub igaüks, kes on saunas leili visanud.

Niisiis oleks sauna kütjal hea teada märja termomeetri näitu, aga et termomeetrit, mis seda näitaks, naljalt ei leia, tasuks silma peal hoida vähemalt kastepunkti väärtusel.

Mõnikord võib juhtuda, et lähete lavale ja nahk hakkab kuumusest kipitama – nii palju, et tuleb lausa välja joosta. Milles asi?

Selline asi võib juhtuda siis, kui teil on enne lavale minekut jahe või lausa külmatunne. Siis kulub organismi sel määral üles soojendamiseks, et higi voolama hakkaks, üksjagu aega ja nahk püsib vastavalt kuiv. Kuiv nahk aga ei aura ning nüüd ei määra laval istuva inimese naha temperatuuri mitte märja termomeetri näit, vaid tegelik õhutemperatuur, mis on palju-palju kõrgem.

Seega kuumeneb naha pindmine kiht üle, mis annab õnneks valuga märku – vastasel juhul saaksite endale villid peale. Selle vältimiseks on kaks varianti: kas teha endale enne lavake minekut veidi sooja, nt võimeldes, või kasta ennast veega üle.

Samasuguse kuumatunde võib kätte saada kuumas ja kuivas soome saunas, niiskemas-jahedamas vene saunas ning veelgi jahedamas aurusaunas, aga milline saun on parem?

Erinevad rahvad on kasutanud eri tüüpi saunu ning tundub, et kõik nad on oma saunaga rahul. Võib-olla oskaksid bioloogid siin mingeid täiendavaid pidepunkte anda. Füüsika koha pealt ei ole siin aga suurt vahet – igaüks võib ise otsustada, mis talle rohkem meeldib.

Kuula ka Jaan Kalda saunafüüsika taskuhäälingut.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: