Silma helendumine tuleb sellest, et me näeme silma võrkkestal läbi silmaläätse tekkinud heleda laigu suurendatud kujutist, mis täidab terve silmaläätse. Välklambiga tehtud pildi puhul on sama lugu – siin tekib silma võrkkestale välklambi sähvatusest laik ja fotoaparaat püüab silmaläätse suurendatud kujutise kinni.

Kui kassi rohekad või kollakad helendavad silmad võivad pildil olla väga toredad, siis inimeste punased silmad näivad harilikult natuke hirmutavad: selliseid pilte ei taha keegi ka teistele näidata. Mida siis teha, kui ei taha pildile punaseid silmi? Siin on kaks võimalust.

Esimene variant: viige välklamp fotoaparaadi objektiivist pisut kaugemale

Vahel võib olla, et pildistatava inimese silmadele langev välklambi valgus tuleb peaaegu samast kohast, kust meie vaatame ehk pildistame. Sellisel juhul näeme läbi silmaläätse sedasama osa võrkkestast, kuhu välklambi tekitab helenduva laigu, sest valguskiir on pööratav: kui mina näen sinu silmi, siis näed sina ka minu silmi.

Valguskiir, mis lähtub sellest punktist võrkkestal, kuhu langeb välklambi valgus, saab jõuda tagasi välklambini. Kui objektiiv on siis välklambi lähedal, jõuab mõni kiir ka objektiivini. Kui aga välklamp oleks objektiivist kaugel, siis see enam nii poleks. Niisiis ongi üks võimalus viia välklamp objektiivist kaugemale. Selleks aga oleks vaja juba professionaalset aparatuuri.

Teine variant: vaadake õigesse kohta

Mainisin ennist, et võrkkestal tekkiva laigu suurus sõltub sellest, kas valgusallikas on teravalt fookuses või ei ole. Millal see aga on teravalt fookuses? Vastus on: siis, kui pildistatav inimene vaatab täpselt välklambi kaugusele.

Oletagem näiteks, et mina pildistan inimest, kes vaatab täpselt mulle otsa. Sel juhul fokuseerib tema oma pilgu täpselt sama kaugele, kui on välklamp, ning tema silma võrkkestale tekib väga väike kujutis. Siis on ka suurem tõenäosus, et punaseid silmi ei teki, sest hele laik võrkkestal on väga väike ning juba võrdlemisi väikesest välklambi ja objektiivi vahekaugusest võib piisata: objektiivi juurest vaadates võrkkesta hele laik enam läbi silmaläätse ei paista.

Kui pildistatav inimene vaatab aga aparaadist ja välklambist kas lähemale või kaugemale, tekib silma võrkkestale suurem laik. Mida suurem see laik on, seda kergemini tekib punaste silmade efekt.