Kui te soolate suppi suurte soolateradega, siis läheb supp soolaseks jupp aega peale soola sisse panemist – siis, kui te lisate parajasti maitserohelist. Kui riik investeerib algkooliharidusse, siis jõuavad targemad koolilõpetajad tööturule alles ülejärgmise valitsuse ajal.

Samamoodi on külma ja torudega: külm akumuleerub pinnasesse või ehituskonstruktsioonidesse aja jooksul. Torudeni võib see jõuda alles siis, kui väljas on juba soojemaks läinud, vt juuresolevat joonist. Selle nähtuse tõttu on juulikuus näiteks viie meetri sügavusel maa all veel "talv", siis on seal aasta kõige madalam temperatuur.

Soojus (temperatuur) levib materjalides uitliikudes: sügavus, kuhu see välja jõuab, sõltub võrdeliselt ruutjuurena ajast. Kui muna keetes jõuab soojus kahe sentimeetri sügavusele muna keskele umbes kümne minutiga, siis kuue sentimeetri sügavusse jaanalinnumuna keskele jõuab see 3x3=9 korda pikema aja, st pooleteise tunni jooksul.

Kui ehitusmaterjalid oleksid sarnased muna sisuga, kuluks õuekülmal kahekümne sentimeetri sügavusele jõudmiseks tuhat minutit ehk peaaegu ööpäev. Tegelikkuses kulub aga selleks aega hulga rohkem, sest ehitusmaterjalid isoleerivad üldjuhul soojust palju paremini, kui kanamuna. Nõnda võib vabalt juhtuda, et kümnepäevase külmalaine jooksul külm veel torudeni ei jõua ning teeb seda näiteks alles viieteistkümnendal päeval, kui väljas juba suur sula.

Ilma soojemaks minnes tuleks olla valvel ka torude lõhkemise suhtes. Külmudes kasvab jää seinast tsentrisse ja toru elastsus suudab jääle vastu panna. Soojenedes ei sula jää kohe ära. Selle asemel hakkab see paisuma nagu iga normaalne tahke keha ja surub viimasel purunemise piiril toru katki.

Tänapäevased plastist torud taluvad üldjuhul paarikordset jäätumise tsüklit. Vanamoodsemad või mitu külmumistsüklit üle elanud torud võivad aga just soojenemise algfaasis ootamatult puruneda.