X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti langes PISA pingereas neljandaks

Kuigi Eesti õpilaste tulemused olid kehvemad kõigis vaatluse alla võetud valdkondades, on nad maailmas tervikuna oma tulemustega endiselt esirinnas.
Kuigi Eesti õpilaste tulemused olid kehvemad kõigis vaatluse alla võetud valdkondades, on nad maailmas tervikuna oma tulemustega endiselt esirinnas. Autor/allikas: ERR

Kuigi OECD õpitulemuste uuringu (PISA) põhjal on vaid kolme arenenud riigi 15-aastased Eesti lastest tublimad, muutusid nelja aastaga Eesti põhikooliõpilaste matemaatika- ja funktsionaalne lugemisoskus kehvemaks. Õpetajad näevad selle taga eeskätt pandeemiaga kaasnenud distantsõpet, ent oma roll võib olla ka kvalifitseeritud õpetajate puudusel.

"Võrreldes 2018. aastaga oleme me jäänud tippu. Meie õpilased on teinud tipusooritused. Me kõik võime olla uhked selle üle, milline on Eesti haridussüsteem ja selle tulemused," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tulemusi tutvustamisele pühendatud pressikonverentsil. Kallas rõhutas, et võrreldes 2018. aastaga kaotasid punkte peaaegu kõik riigid peale Jaapani.

"Kui me võrdleme muu maailmaga, siis meie noored kindlasti veel hätta ei jää. Nad on täiesti tublid. Ma aga väga loodan, et see ei ole mingisuguse uue suundumuse algus. Praegu õpetab meie koolides eesti keelt ja kirjandust ligi 400 õpetajat, kes pole eesti keele õpetajaks õppinud. Kardan, et see võib olla üks põhjustest," nentis Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees.

Möödunud aastal tehtud PISA testis oli Eesti 15-aastaste tulemus matemaatikas ja funktsionaalse lugemisoskuse vallas vastavalt 13 ja 12 punkti kehvem kui 2018. aastal. Loodusteaduslikku kirjaoskust mõõtnud testi osas said põhikooliõpilased varasemast neli punkti vähem.

Kõik saadud punktid kokku liites tähendab see, et sel korral said Eesti õpilastest parema tulemuse kahe kolme* Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigi – Jaapani ja Lõuna-Korea noored. Lisaks said Eesti noortest parema tulemuse OECD partnerriigi Singapuri õpilased. Neli aastat tagasi oli Eesti 15-aastaste punktide kogusumma veel Jaapani ja Lõuna-Korea laste tulemustest suurem. Seejuures õnnestus neil kõigil kolmel riigil pea kõigis uuritud valdkondades tulemusi kasvõi vähesel määral parandada. Enamikes OECD riikides olid tulemused samal ajal vähemal või rohkemal määral kehvemad.

Tartu Tamme Kooli matemaatikaõpetaja Anneli Nellis ei välistanud, et testi võis sattuda matemaatika vallas ülesandeid, mille sisu mõistmine oli õpilastele keeruline ja mille lahendamisel tekkis probleeme kõigis riikides. Ülesannetesse põhjalikumalt süvenemata jääb see aga tema sõnul vaid oletuseks.

Sarnaselt PISA tulemuste kajastava analüüsi autoritele nägi ta kehvemate tulemuste peapõhjusena koroonapandeemiat. "On üsna kindel, et tagasilöögi üks põhjus oli koroona, aga oleme endiselt tulemustega esirinnas. Järelikult pidid koroonast tekkinud probleemid ka teistes riikides tunda andma," lisas Nellis.

"Eesti langus oli oluliselt väiksem kui teistes riikides, mis näitab seda, et Eesti haridussüsteem suutis pandeemiaolukorras väga hästi kohaneda õppeprotsessiga ehk klassiruumist mindi üle virtuaalruumi ja ei kaotatud võimet õpetada," sõnas Kristina Kallas.

Riikide võrdluses olid matemaatika vallas Eestist paremad Singapur, Jaapan ja Lõuna-Korea. Seejuures oli Singapuri õpilaste keskmine tulemus Eesti 15-aastaste omast 65 punkti võrra parem. Nellise sõnul ei tohiks samas unustada, et Eesti õpilased oma oskustelt maailma tipus. Samuti OECD keskmisest paremate tulemustega silma paistnud Läti ja Leedu lapsi edestasid Eesti õpilased ligi 30 punktiga.

"Minu isikliku arvamuse põhjal tagas seekordki meie edu teiste riikide ees kvalifitseeritud ja missioonitundega õpetajaskond. Kahjuks on tänane olukord teine. See, millist mõju muutused õpetajakonnas avaldavad meie õpilaste tulemustele, saame teada alles aastate pärast," nentis Nellis.

Funktsionaalse lugemisoskuse vallas olid Eestist paremad Singapur, Jaapan, Iirimaa ja Lõuna-Korea. Ajaloolises vaates oli Eesti õpilaste punktisumma 2022. aasta omast madalam viimati 2009. aastal. Kaja Sarapuu sõnul kahtlustavad õpetajad, et osaliselt saab kanda selle õpilaste kaduva lugemisharjumuse arvele. "Kodudes ei ole lugemisele nii tugevat toetust – kui vanem ei loe, ei loe ka laps ja sõnavara kaob. Just funktsionaalse lugemisoskuse puhul on see teksti mõistmise seisukohast väga oluline," selgitas Sarapuu.

Oma jälje võis jätta ka pandeemiaga kaasnenud kontaktundide arvu vähenemine. "Kirjalikke töid oli palju rohkem ja suuline arutlusoskus kannatas. Kui sinna juurde annab ainet veel häda korras üheks aastaks võetud õpetaja, kes lähtub töövihikus olevast, siis ongi õppekvaliteet hoopis teine," lisas õpetaja. Taaskord tasub aga siinkohal välja tuua, et Soome laste saadud tulemused olid funktsionaalse lugemisoskuse vallas ligi 20 punkti võrra kehvemad ja vahe Läti lastega küündis üle 35 punkti. See ilmestab Sarapuu sõnul Eesti haridussüsteemi taset.

Loodusteadusliku kirjaoskuse vallas said Eesti lastest paremaid tulemusi Singapuri, Jaapani ja Lõuna-Korea 15-aastased õpilased. Aastal 2018. olid Eesti põhikooliõpilased selles vallas maailma tipus. Kohamuutuse saab kanda eeskätt mainitud kolme riigi laste oskuste paranemisele.

Ehkki Eesti laste saadud tulemus vähenes nelja punkti võrra, oli langus laugem kui kümmekonna aasta eest. Aastal 2012 said Eesti õpilased keskmiselt 541 punkti ja sel korral 526. Loodusõpetajad tõid välja, et antud valdkonnas algas kvalifitseeritud õpetajate põud juba varem kui matemaatika ja eesti keele vallas.

Kaja Sarapuu pani inimestele südamele, et kehvemaid PISA testi tulemusi ei tohiks kirjutada kergekäeliselt vaid pandeemia arvele. "Loodan, et ministeerium vaatab neisse tulemustesse veidi sügavamalt sisse. Ma ei rõhuks siinkohal palgale, vaid õpiruumile, kus õpilane ja õpetaja koos on – kuidas nemad seal end tunnevad, kui seal on väsinud ja ülekoormatud õpetaja. Õpirõõmu on raske tekitada, kui ta samal ajal talle pandud lisaülesannete all ägab," sõnas Sarapuu.

Kristina Kallas märkis samas, et Eesti õpilaste rahulolu oma eluga ja turvatunne oli üle OECD keskmise. "Valdavalt oli see turvatunne seotud kooliteega. Eesti lapsed tunnevad ennast turvaliselt, mis väga tugevalt mõjutab koolilaste akadeemilisi tulemusi," sõnas minister.

PISA tulemustest selgus lisaks, et koolijuhtidel ja õpetajatel on Eestis suur autonoomia. Võrdlusse kaasatud riikidest paigutus Eesti õpetajate vabaduses kooli õppekava sisustada ning osaleda kooli juhtimisotsuste tegemisel pingereas esikohale.

PISA (Programme for International Student Assessment) on rahvusvaheline haridusuuring, mis uurib 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises. Uuringut korraldab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on üks põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Algselt oli seekordne uuring planeeritud aastaks 2021, kuid Covid-19 pandeemia tõttu lükati aasta võrra edasi. Seni on toimunud kaheksa PISA uuringut. Eesti on osalenud alates 2006. aastast.

2022. aasta kevadel sooritas 6392 õpilast 196 Eesti koolist PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhuasetus oli seekord matemaatikal. Kokku tegi üle maailma testi 690 000 õpilast 81 riigist või majanduspiirkonnast. Kõikides osalenud riikides avaldatakse uuringu tulemused samaaegselt.


* - Muudetud 21.07. - Algselt ilmunud artiklis arvasime Singapuri ekslikult OECD riikide sekka ehk Eesti 15-aastastest oli algses sõnastuses paremad kolme OECD riigi noored, tegelikult oli ühendusse kuuluvaid riike kaks. Kahetseme eksitust.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: