Nüüd tuleb välja, et Päike on siiski natuke väiksem kui seni arvatud on.

Nii väidavad kaks teadlast, Douglas Gough Cambridge'i Ülikoolist ja Masao Takata Tokyo Ülikoolist, kes on Päikese läbimõõdu uuesti üle arvutanud.

Päikese mõõtmeid on aegade jooksul määratud mitmeti. Aristarchos Samoselt kasutas selleks trigonomeetriat ja kõrvutust Kuuga. Seda tüüpi mõõtmised, mida on hõlpsam teha päikesevarjutuse ajal, kui Päikese suur heledus vaatlust nii väga ei sega, annavad aimu Päikese valgust kiirgava kihi mõõtmetest.

Gough ja Takata vaatlesid aga lähemalt väikesi võbelusi päikesevalguses ja uurisid nende põhjal Päikese pinna lähedastes kihtides levivaid helilaineid, mida tekitab aine liikumine Päikese sees.

Kasutades oma teadmisi Päikese ehituse kohta oskasid nad helilainete omaduste põhjal Päikese läbimõõdu välja arvutada.

Tulemus tuli õige pisut väiksem kui need tulemused, mille on andnud valgust kiirgava kerapinna otsene mõõtmine. Vahe ei ole suur, ainult mõni sajandik protsenti, aga tänapäeva teaduses on see siiski tähelepanuväärne.

Päikese läbimõõtu on helilainete põhjal arvutatud varemgi ja saadud ka samasugune tulemus.

Seda tehti möödunud sajandi viimasel aastakümnel, kuid siis olid aluseks natuke teistsuguseid laineid, mille tekkes on tähtis roll ka Päikese gravitatsioonijõul ja mida on kergem vaadelda kui neid laineid, mida Gough ja Takata nüüd vaatlesid ja mida nad ise peavad Päikese mõõtmete määramise alusena usaldusväärsemateks.

Oluline ongi aga just see, et mõlemad lainetüübid on andnud Päiksele ühesuguse, kuid traditsioonilisematest mõõtemeetoditest natuke väiksema läbimõõdu.

Helilainete põhjal saadud tulemused tunduvad tavameetodite abil saadust usutavamad, sest nende aluseks on pigem aine kui kiirgus.

Gough ja Takata on oma uuringust kirjutanud praegu küll vaid eelretsenseerimata võrguvaramus arXiv, nii et nende arvutus- ja mõttekäigud ootavad veel kolleegide heakskiitu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.