Iseloomulik on tänapäevale paraku ka südame- ja veresoonkonna haiguste sage esinemus, ja statistikapõhiste epidemioloogiliste uuringute põhjal on kahe nähtuse vahel tuvastatud ka seos.

Nüüd aga osutab värske Ameerika teadusuuring, kuidas täpselt pikaajaline unevaegus inimese südametervist mõjutab.

Sanja Jelić ja ta kolleegid New Yorgist Columbia Ülikoolist värbasid katseisikuiks 35 naist, kes magasid igapäevaelus nii palju, kui enamasti soovitatakse ehk seitse-kaheksa tundi.

Teadlased jälgisid naiste tervisenäitajaid ses tavarežiimis kuus nädalat, siis aga tuli naistel järgmised kuus nädalat magada teaduse huvides tavapärasest vähem, viis-kuus tundi, mõõteseade ikka randmel.

Teadlased panid tähele, et kuuenädalase napiunesuse järel olid katseisikute veresooni vooderdavad rakud oksüdantidest üle ujutatud. Oksüdandid ehk vabad radikaalid on aga suures koguses kahjustava toimega.

Erinevalt hästi välja puhanud veresoonerakkudest ei suuda väsinud veresoonerakud toota piisavalt palju antioksüdante, mis kahjutekitajaid vaos hoiaks.

Tulemuseks on põletik ja talitlushäired, mis pikema kestvuse korral ongi südame-veresoonkonna haiguste ohuteguriks.

Jelić ja kaasautorid juhivad ajakirjas Scientific Reports tähelepanu, et nende uuring on seni üks väheseid, mis jõuab ka unepuuduselt südamehaiguseni viiva põhjusmehhanismini, jättes piirdumata pelga kooskäimistõdemusega.

Ka on seniseis uneuuringuis tihtipeale käsitletud vaid ühe-kahe täiesti magamata öö vahetut mõju tervisenäitajaile, kuid tegelikus elus saavad inimesed unepuudust enamasti vähem korraga, kuid kokku pikemat aega.

Edaspidi kavatsevad Jelić ja ta kaaslased uurida, kas ka uneaja ebaregulaarsus võiks une pikkusest sõltumata veresoonerakkude seisundit mõjutada.

Üldine järeldus sel teemal on aga juba praegu teada, nii nagu mullu ja muistegi: uni on terviseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.