Veenuse sähvatused võivad olla meteoorid, mitte välgud
Meie naaberplaneedi Veenuse atmosfääris aeg-ajalt näha olevad valgussähvatused ei olegi vist piksenooled, nagu seni on sageli arvatud, vaid hoopis meteoorid — ehk langevad tähed, kui maarahva kujundikeelt tarvitada.
Niisugusele järeldusele on oma uurimistöö põhjal jõudnud Ameerika Ühendriikide Arizona Osariigiülikooli teadlased.
Claire Blaske ja ta kolleegid analüüsisid sähvatusandmeid, mis olid pärit Arizonas asuvast Mount Bigelow teleskoobist ja Veenuse ümber tiirutavalt Jaapani kosmoseaparaadilt Akatsuki.
Andmed osutavad, et niisuguseid sähvatusi käib Veenusel igal aastal kümme kuni sada tuhat. Selline hulk meteoore võib esmapilgul tunduda kahtlaselt suur, rohkem kui Maal.
Aga Blaske ja ta kaaslased väidavad võimaliku seletusena, et kuna Veenus on Päikesele lähemal kui Maa, siis liiguvad meteoorkehad ta lähistel kiiremini ja tekitavad atmosfääri sööstes eredamat valgust, olles siis ka paremini näha. Paremale nähtavusele võivad kaasa aidata ka Veenuse atmosfääri erinevused meie omast.
Teadlased rehkendasid välja, et Veenust tabavate meteoorkehade tõenäoline arv on päris heas kooskõlas tähele pandud sähvatuste arvuga.
Aastal 2007 teatasid teadlased Veenuse ümber tiirelnud Venus Expressi vaatluste põhjal, et on saanud tõendeid rohkearvulistest välgulöökidest Veenuse pilvede vahel. Kuid suurem osa muid lähivaatlusi ei ole sähvatuste äikeselisele päritolule tugevat tõendust saanud.
On registreeritud elektrilist raginat, mis Maalgi äikesega kaasneb, kuid kahtlusi on äratanud tõik, et raginaid ja sähvatusi ei ole kunagi täheldatud ühel ja samal ajal. Ka ei tundu Veenuse atmosfäär tegelikult olevat välgu tekkeks kuigi soodne keskkond.
Niisugused kaalutlused viisidki teadlased mõttele uurida võimalust, et sähvatusi tekitavad hoopis meteoorkehad.
Uurimise tulemused ja järeldused on lugeda ajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets.
Kui need järeldused ka edasistes uuringutes püsima jäävad, siis on Veenusele edaspidi saata võidavate maanduritega selle võrra vähem muret — meteoorkehaga pihta saada on kindlasti palju vähem võimalusi kui pilvede vahel tihedalt sähvivatele välgunooltele ette jääda.
