Päikesesära sisaldab üllatavalt energilisi gammafootoneid
Päike kallab oma eredat valgust maa peale iga päev. See on ju kõigile tuttav nähtus. Nüüd aga selgub, et Päikese kiirgus sisaldab üllataval kombel ka üht eriti eredat komponenti, mis oli teadlastel seniajani täiesti avastamata jäänud.
Rahvusvaheline teadlasrühm kirjutab ajakirjas Physical Review Letters, et neil on korda läinud tuvastada Päikeselt saabuvat gammakiirgust, mille osakeste energia küündib sama kõrgele kui kuulsas tuumaosakeste põrgutis CERNis Genfi lähedal ringi keerutatavatel osakestel, peaaegu kümne teraelektronvoldini.
Gammakiirgus koosneb footonitest nagu tavaline, nähtav valguski, ainult et gammafootonite energia on isegi veel suurem kui röntgenkiirguse footonitel.
Mehr Un Nisa Ameerika Ühendriikidest Michigani Osariigiülikoolist ja ta kolleegid uurisid Päikeselt tulevat gammakiirgust Mehhikos, Sierra Negra vulkaanil, merepinnast enam kui nelja kilomeetri kõrgusel asuvas observatooriumis HAWC.
HAWC ei ole tavaline läätsede ja torudega observatoorium, vaid koosneb umbes 300 veepaagist, igas paagis umbes 200 tonni vett.
Kui gammakiired kosmosest Maa atmosfääri jõuavad ja siinsete osakestega põrkuvad, siis vallandub võimas vähem energiliste osakeste voog. Selle voo osakesi jõuab ka HAWCi veepaakidesse, kus nad tekitavad niinimetatud Tšerenkovi kiirgust, sinakat helendust, mida mõõteseadmed siis lõpuks registreerivadki.
Kui teadlased kuue aasta jooksul kogutud andmeid läbi uurisid, tabas neid üllatus, sest nii energilise gammakiirguse kiirgamist ei oleks nad Päikeselt küll oodanud. Kuidas see kiirgus täpsemalt tekkida võiks, ei oska nad seniajani päriselt arvata.
Teadlastel on juba varasemast ajast teada, et gammakiiri võib Päikesel tekkida siis, kui Päikeseni jõudev kosmiline kiirgus sealsete osakestega põrkub, kuid et nii energilisi ja ka nii rohkesti – seda ei paistnud küll ühestki arvutusest välja.
Meile siia maapinnani neid energilisi gammaosakesi ei jõua, sest atmosfäär on ees. Nii et nautigem päikesevalgust ja -soojust ikka edasi.