Uuring: ligi poolte loomaliikide arvukus väheneb

Ühendkuningriigi ja Tšehhi teadlased hindasid seni kõige mahukamas uuringus enam kui 70 000 loomaliigi asurkonna tihedust. Nad leidsid, et 48 protsendi liikide asurkondade arvukus väheneb. Seevastu kasvab vaid kolm protsenti asurkondadest.
Uuringu autorite sõnul on leid, et üleilmne elurikkus väheneb, tõsine häirekell. Murenemise põhjus on nende sõnul inimeste tööstustegevus. Belfasti Queensi Ülikooli ja Tšehhi Maaülikooli teadlased hoiatavad, et elurikkuse kadu on seniarvatust oluliselt muretetkitavam, vahendab BBC News.
Oma töös kirjeldavad nad elurikkuse kriisi kui üht kõige pakilisemat lähikümnenditel inimkonna ees seisvat katsumust. Kui kriisiga ei tegeleta, on nende sõnul ohus elu toetavate ökosüsteemide talitlus, haiguste levik ja maailma majandus.
Karm hoiatus
Liikide areng ja kadu ajas on normaalne. Kõigist läbi aegade maamunal elanud liikidest on nüüdseks välja surnud 98 protsenti. Sellest hoolimata surevad liigid Riikliku Loodusloomuuseumi andmetel praegu välja 100–1000 korda kiiremini, kui teadlased eeldaks. Seepärast hoiatavad paljud teadlased, et inimkond võib silmitsi seista kuuenda väljasuremislainega Maal.
Väljasuremiskriisi ulatust mõõdetakse tavaliselt nii-öelda ohustatusest tingitud kaitse kategooriates. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) peab alates 1964. aastast ohustatud liikide punast raamatut, kus on ära hinnanud üle 150 000 liigi. Oma meetodi põhjal hindavad nad, et 28 protsenti liikidest loetakse eluohtlikult ohustatuks.
Uue uuringu autorid valisid teise analüüsimeetodi. Nemad vaatasid asurkondade muutustrende ja leidsid, et väljasuremiskriis on seniste meetoditega mõõdetust oluliselt tõsisem. Oma meetodil tegid nad kindlaks, et kolmandik IUCN-i andmetel heas seisus liike on tegelikult teel väljasuremisriski suunas.
Miks on elurikkus oluline?
Elurikkus on kogu Maal leiduva elu mitmekesisus. See hõlmab nii loomi, taimi, seeni kui ka mikroorganisme, näiteks baktereid. Inimkond saab loomadelt ja taimedelt kõik eluks vajaliku, selahulgas puhta vee, toidu ja ravimite toimeained.
Seejuures ei saa inimesed kõiki neid hüvesid ühelt või teiselt liigilt eraldi – vaja on terve rea loomade ja taimede ühispanust. Taimed on väga olulised ka füüsilise keskkonna parandajatena: need puhastavad õhku, piiravad temperatuuritõusu ja pakuvad kaitset kliimamuutuse eest.
Mangroovsood ja korallrahud võivad omamoodi müürina kaitsta maapinda tõusva merevee taseme põhjustatud erosiooni eest. Harilikud linnapuud on aga suurepärased süsihappegaasi sidujad, mis puhastavad õhku saasteainetest.
Uuring ilmus ajakirjas Biological Reviews.
Toimetaja: Airika Harrik