EMBL on rahvusvaheline teadusasutus, mille asutamislugu ulatub aastakümnete taha. Asi algas natuke Euroopa Tuumauuringute Organisatsioni ehk CERNi analoogia järgi. CERN on 1950. aastatel Euroopas tuumafüüsikauuringuteks moodustatud ühine labor, mis läks edukalt käima.

EMBL loomiseni jõuti kakskümmend aastat hiljem, 1974. Euroopas oli tunda mahajäämust Ameerika teadusest ja siin tuli midagi suuremat ette võtta. Nii tõigi tärkav teadusharu molekulaarbioloogia osapooled kokku ja moodustati suurlabor EMBL.

Kui CERNi kuulsaim saavutus on Higgsi bosoni avastamine, siis selle jaoks
pidi päris palju maad kaevama, tunneleid rajama, magnetite abil ülijuhte külmad hoidma jne. EMBLil ei ole ühte keskset taristut, ühte suurt mõõteseadet.

Kuid EMBL on elukeskne, ja elu on planeedil Maa igal pool. Molekulaarbioloogia tegeleb peamiselt rakusiseste protsessidega, aga ka suurema pildiga kudede ja erinevate rakendusteni välja.

Ühte suurt eesmärki nagu tuumafüüsikas, et uurime üha väiksemaid ja väiksemaid osakesi, molekulaarbioloogias ei ole. Eesmärk on aru saada, kuidas elu molekulaarsel tasemel toimub. EMBLil on kuus eri paigus tegutsevat laborit, millel on oma fookused.

Jaak Vilo töötas aastail 1999–2002 Inglismaal Cambridge'i lähedal EMBLi koosseisu kuuluvas Euroopa Bioinformaatika Instituudis EMBL-EBI. Seal tegeldi puhtalt andmetega, kõrval asuvas Sangeri instituudis sekveneeriti samal ajal aga inimese genoomi.

EMBLis on fookus kogu aeg tippteaduse tegemisel. Tippteaduse baasil pakutakse ka teenuseid, näiteks suuri andmebaase, mida ükski ülikooli uurimisrühm üksinda ei saakski luua.

EMBL ei ole seejuures üle mõistuse suur, praegu on seal umbes 1800 töötajat. Aastas avaldab EMBL vähem artikleid kui Tartu Ülikool, aga ta on fokuseeritud ühele erialale tipptasemel ja sellega panustab Euroopas väga-väga suurelt.

Peale tippteaduse ja teenuste tegeleb EMBL ka tehnoloogia arendamisega. Teised Euroopa teadusasutused saavad EMBLi seadmeid kasutada. Selle käigus antakse väljaõpet, õpetatakse teadlasi, doktorante, järeldoktoreid, korraldatakse koolitusi, konverentse jne.

Neljas missioon on innovatsioon ehk teadustulemuste viimine ettevõtete ja rakendusteni.

Viiendaks missiooniks on EMBL võtnud endale Euroopa-ülese integratsiooni: tuua kokku eri riikide teadlasi, luua võrgustikke. Põhjamaades on EMBLi võrgustik, Leedus on EMBLiga assotsieerunud üksus tänu nende tugevale biotehnoloogiale.

EMBLiga liitumiseks tuli vaeva näha peamiselt Eesti sees. Sellised organisatsioonid tahavad tegelikult ise, et neil oleks rohkem liikmeid. Ülisuurt künnist Eesti vastuvõtmisel ei olnud, meie teadus on tasemel. Aga mõnedele Eesti inimestele tundus EMBLi liikmelisus paarkümmend aastat tagasi veel võib-olla luksusena.