"Kuigi PISA uuringute järgi on meie kooliõpilastel väga head tulemused, siis teksti mõistmise kõrgemate tasandite puhul pilt nii rõõmustav ei ole," ütles uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli haridusteaduste doktor Triinu Kärbla.

Uuringu eesmärk oli selgitada, kuivõrd aitab strateegiate õpetamine kuuenda klassi õpilaste teksti mõistmise oskust parandada ja kui kauaks sellest kasu on. Selleks anti õpetajatele väljaõpe, mille alusel nad pidid õpilasi juhendama. Õpilastele õpetati kirjanduse tundides kuut eri tekstimõistmise strateegiat, mille hulka kuulusid teksti ülevaatlik lugemine, sõnavara laiendamine, monitoorimine ehk arusaamise jälgimine, küsimuste moodustamine ja neile vastamine ning põhisõnumi leidmine ja kokkuvõtte tegemine.

Tugevamad oskavad niigi

Kõiki strateegiaid õpetasid õpetajad ühe teksti näitel. Seejärel võeti uued tekstid, mida lugedes said õpilased oma uusi oskusi kasutada ja kinnistada. "Tugevamad õpilased kasutavad neid oskusi endale teadmata juba niigi. Tekstimõistmise strateegiate otsene õpetamine aitab õpilastel teadvustada, millal, kuidas ja mida nad kasutavad. Nõrgematel õpilastel on vaja neid oskusi teadlikult õppida," rääkis Kärbla.

Kokku osales uuringu kõigis kolmes etapis ligi 100 kuuenda klassi õpilast kuuest eri koolist üle Eesti. Õpilased olid jaotatud kahte rühma. Ligikaudu kaks kolmandikku õpilastest osales eksperimendis, kus neile õpetati tekstimõistmise strateegiaid. Ülejäänud olid kontrollrühmas, kus pandi tekstimõistmise oskus proovile samade testidega ja samadel aegadel nagu katserühma oskusi. 

Pärast eeltestimist õpetasid õpetajad katserühma õpilastele kuut tekstimõistmise strateegiat, kontrollrühma õpilased jätkasid oma tavapäraste kirjanduse tundidega. Kolm kuud hiljem testiti õpilasi uuesti, et näha laste tekstimõistmise arengut ja eksperimendi mõju. Eksperimendi pikaajalise mõju hindamiseks mõõtsid teadlased nende tekstimõistmise oskusi umbes pool aastat hiljem.  

Areng mitmel tasandil

Kontrollrühmal, kes strateegilise lugemise väljaõpet ei saanud, paranesid tulemused ainult tugevamate õpilaste seas ja sedagi üksnes kõige lihtsamal ehk sõnasõnalise mõistmise tasandil. Väljaõppe saanud õpilaste oskused paranesid mitmekülgsemalt: muutusi võis näha kõigis tekstimõistmise tasandites. Ühel moel või teisel saavutasid oluliselt paremaid tulemusi nii nõrgad, keskmised kui ka tugevamad õpilased.

"Katse näitas üsna selgelt, et kui nii lapsed kui ka õpetajad on teadlikud teksti mõistmise erinevatest strateegiatest, siis on sellest on kasu, eriti just nõrgemate ja keskmiste oskustega laste jaoks," märkis Kärbla. 

Esimese ja kolmanda mõõtmise vahel oli katserühmas erinevate tekstimõistmise oskuste juures areng märgatav. Samas paistis silma, et teise ja kolmanda mõõtmise vahel nähtud areng oli pigem väike ja puudutas ennekõike sõnasõnalist mõistmist. Põhjuseid võib olla mitu. Näiteks asjaolu, et kolmas mõõtmine toimus sügisel pärast suvevaheajalt naasmist, mistõttu võisid kevadel esmakordselt intensiivse eksperimendi käigus omandatud oskused vajada õpetaja tugevat juhendamist ja strateegiate meelde tuletamist.

Tulemuste kinnistamine

Kärbla lisas, et tulemuste kinnistamine ja edasiõppimine on suuresti õpilaste ja nende õpetajate endi teha. Näiteks said katses osalenud õpilased strateegiate kaardi, mida nad saavad õppetöös edaspidi kasutada.

Uuring ei keskendunud just kuuenda klassi õpilastele juhuslikult, sest selles vanuses peaks lapsel olema välja kujunenud oskused rakendada erinevaid lugemisviise. "Vanemaks saades muutuvad tekstid keerukamaks ja järjest rohkem tuleb osata lugeda ka informatiivseid ja teaduslikke tekste. Näiteks esimest korda geograafiatundi minnes on lapsel hädasti vaja oskusi, kuidas erialast teksti lugeda," kommenteeris Kärbla. 

Ta lisas, et teksti mõistmise strateegiate puhul on tegemist vähemalt mingil määral ülekantavate oskustega, mis on olulised kõikides ainetes.

Uuring ilmus ajakirjas Literacy Research and Instruction.