Taimed ei kannata vaikides, vaid annavad janust ja stressist teada õhu kaudu levivate häälitsustega. Uuringu autorid leidsid, et kui näiteks taimel varsi lõigata, toob see tunnis kuuldavale umbes 35 helikatket. Hästi niisutatud ja lõikamata taim on aga palju tasasem, häälitsedes umbes korra tunnis, vahendab Nature News.

Kuigi keskaja inimesed uskusid, et vähemalt alraunijuur maast välja tõmmates kisendab, on taimede häält tegelikult kuulnud ilmselt väga vähe inimesi. Nimelt häälitsevad need ultraheli sagedustel: umbes 20–100 kilohertsi. Sellist sagedust kuulevad mõned loomad, näiteks nahkhiired, hiired ja koiliblikad. Uuringu autorid on ka ise varem leidnud, et taimed vastavad omakorda loomade häälitsustele.

Tubaka ja tomati eleegia

Uues uuringus kuulasid Tel-Avivi Ülikooli teadur Lilach Hadany ja kolleegid tubaka- (Nicotiana tabacum) ja tomatitaime (Solanum lycopersicum) häält. Selleks asetasid nad taimed väikestesse mikrofonidega varustatud kastidesse. Mikrofon püüdis taimede häälitsused kinni, kuigi uurijate kõrvad midagi ei kuulnud.

Kui töörühm salvestust töötles ja üle kuulas, oli eriti selgelt kuulda hiljuti lõigatud või janu tõttu kannatavate taimede hääl. Kui helid teisendati madalamale sagedusele ja neid kiirendati, meenutasid need Hadanyle plaksumaisi prõksumist. Heli saab ise kuulata siit:

Taimedel pole häälepaelu ega kopse. Hadany sõnul oletatakse praegu, et taimed häälitsevad hoopis oma ksüleemi abil. Ksüleem on taime pikkade soontega juhtkude, mis kannab kogu taime ulatuses edasi vett ja selles lahustunud mineraalaineid.

Ksüleemis leiduvat vett hoiab koos pindpinevus – umbes nagu joogikõrt pidi imetud vee puhul. Kui kusagil ksüleemi soontes tekib või puruneb õhumull, võib see tekitada väikese plaksatust meenutava heli. Kui taim on põua tõttu stressis, tekib õhumulle sagedamini. Sellest hoolimata vajab heli tekke täpne mehhanism täiendavaid uuringuid.

Töörühm valmistas masinõppe mudeli, et üksnes hääle põhjal vahet teha, kas taim kisendas janust või lõikusvalust. Mudel pani oma oletuses täppi umbes 70 protsendil juhtudel. Selline tulemus viitab, et põlluharimises ja aianduses võiks tulevikus kasutada ka taimede heliseiret.

Töörühm proovis järele, kas nende lähenemine toimiks praktikas. Nad püüdsid salvestada kasvuhoones kasvavate taimede hääli. Taustahelisid välja puhastava arvutiprogrammi abiga oligi taimi salvestuselt kuulda. Esmauuringutest teab töörühm öelda, et tubakas ja tomat pole siinkohal erandlikud: ka nisu (Triticum aestivum), mais (Zea mays) ja viinamarjad (Vitis vinifera) nutavad janust.

Rohukõrred lobisevad?

Liliach Hadany töörühm on uurinud taimede nii-öelda kuulmismeelt varemgi. Tookord leidsid nad, et rand-kuningakepid (Oenothera drummondii) eritavad lendava mesilase heli peale magusamat nektarit.

Kas siit võib järeldada, et taimede häälitsused on oluline osa ökosüsteemist, mis mõjutab nii taimede kui ka loomade käitumist? Uuringuga mitte seotud Sydney Ülikooli emeriitbioloogi Graham Pyke'i sõnul pole tõendid selles osas veel päris ühemõttelised.

Pyke kahtleb, et loomad tegelikult stressis taimede kaeblemist kuulavad. Tema sõnul on kahtlane seegi, kas loomad suudavad üldse  taimede õrna häält nii pika vahemaa tagant kuulda. Küsimus vajab tema sõnul täiendavaid uuringuid, kuid ta nõustub, et taimed võivad stressis olles piiksuda küll.

Teadustöö ilmus ajakirjas Cell.