Nüüd on teadlased ja nende sõbrad sidusaladelt, peamiselt Ameerika Ühendriikidest, aga ka Austraalast loonud tänase tipptehnika põhjal globaalse süsteemi, millega saab kaardistada kogu maailma prügipaigad tehiskaaslase ja tehismõistuse abiga.

Caleb Kruse Californiast Berkeleyst keskkondlikust digitooteagentuurist Earthrise Media ja Fabien Laurier Lääne-Austraaliast Perthist filantroopiaühendusest Minderoo Foundation esitlevad koos kaasautoritega oma töötulemusi ajakirjas Plos One.

Nende loodud süsteem tarvitab Euroopa Kosmoseagentuuri seiresatelliitide Sentinel-2 kogutud vaatlusandmeid ja laseb neid analüüsida närvivõrgu-tüüpi tehisintellektil.

Meetodit katsetati kõigepealt Indoneesia kohta käival andmestikul. Saareriigist leiti üles 374 prügiladestuspaika, mida on ametlikust arvust enam kui kaks korda rohkem.

Laiendades vaadet üle kogu Kagu-Aasia, tuvastati 12 riigi territooriumil prügipaiku kokku juba 966, ja seda on ametlikust arvust ligi kolm korda rohkem.

Teiste meetoditega tehtud kontroll näitas, et märgatud mitteametlikud prügilad olid ka tegelikult olemas.

Muret äratas tõik, et ligi viiendik silma jäänud prügipaigust asetses mõnele vooluveekogule lähemal kui 200 meetrit, mõned aga külgnesid mõne jõega lausa vahetult; sealt jõuab prügi kergesti ka merd saastama.

Autorid loodavad, et nende välja töötatud ja edaspidigi täiustada kavatsetavast süsteemist on prügikäitluse paremal korraldamisel abi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.