Kokku testiti 12.–24. oktoobrini koroonaviiruse suhtes 2104 inimest. Neist osutus nakkusohtlikuks 3,8 protsenti. Võrreldes möödunud kuuga on seeläbi koroonaviiruse levimus mõnevõrra kasvanud.

Suuremal osal, 70 protsendil nakatunutest olid olemas tuntavad, kuid valdavalt kerged haigusnähud. Haiglaravi vajas viimase kuu vältel üle 200 inimese ehk selle näitaja poolest püsib Eesti praegu keskmisel riskitasemel.

Koroonaviirusevastased kaitsekehad olid olemas 91 protsendil uuritud täisealistest, üle 65-aastaste inimeste seas koguni 95 protsendil. Seejuures olid antikehad olemas peaaegu kõigil vaktsineeritutel. Kaks tõhustusdoosi saanutel oli kaitsvate antikehade hulk eriti kõrge. Ainult haiguse läbipõdenutest olid need olemas aga 80 protsendil.

Riskitaju hääbub

Vaatamata viiruse laialdasele levikule näitas seire käigus läbiviidud käitumisuuring, et inimeste ohutunnetus on kahanenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele. Kolmandik täisealistest ei tee nakatumise vältimiseks enam midagi. Muretu käitumisega paistavad silma ennekõike 40–64-aastased, aga ka noored täiskasvanud.

Tõhustusdoosi saamisest on kõige enam huvitatud vanemad kui 65-aastased. Neist plaanivad lisasüsti tegema minna enam kui pooled. Samal ajal sooviks 18–39-aastastest inimestest tõhustusdoosi teha üksnes viiendik.

Käsikäes viiruse laiema levikuga on kasvanud nakatunuga lähikontaktis olnute osakaal. Hinnanguliselt puutus nendega kokku iga kaheksas täisealine, kuid neist 80 protsenti ei teinud viiruse edasise leviku vältimiseks midagi. Iseäranis oli levinud käitumismuster vaktsineerimata inimeste seas.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on koroonasse puutuva ohutunnetuse vähenemine ühiskonnas ootuspärane, sest praegu valdavalt leviv viirusetüvi on muutunud leebemaks.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.