Septembri keskpaigas arreteeris Iraani moraalipolitsei 22-aastase kurdi päritolu Mahsa Amini. Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant Sandra Peetsi sõnul ei tea keegi täpselt, mis oli Amini arreteerimise põhjus. Väidetavalt oli ta moraalipolitsei hinnangul pearäti valesti pähe pannud ja juukseid nägi liiga palju. Amini viidi kinnipidamisasutusse ja mõni aeg hiljem toimetati ta haiglasse. Kolm päeva hiljem neiu suri ja päev pärast tema surma lahvatas riigis protestide laine.

Peets selgitas, et Iraanis on moraalipolitsei politsei allüksus, mis jälgib ühiskonnas erinevaid moraaliga seotud küsimusi. Näiteks, kui pargipingil istuvad mees ja naine, siis kontrollivad nad, et tegemist oleks sugulastega. Luubi all on ka naiste riietus. 

Peets rääkis, et kontrollitavad riietumisreeglid pole kuskile kirja pandud ja tõlgendus sellest, mis on sobilik ja mis mitte, sõltub sageli konkreetsest moraalipolitseinikust. "Kohalikud iraanlased on mulle rääkinud väga kummalisi lugusid, kus ühe mantliga on naine tänaval kinni peetud, sest väidetavalt on see liiga lühike, aga politsei ametiasutuses ütleb teine moraalipolitsei ametnik, et sobib küll ja mine koju tagasi," kirjeldas Peets.

Riietuse puhul lähtub moraalipolitsei islami üldistest reeglitest, et naistel peab pea kaetud olema ja riided ei tohi olla liiga liibuvad või paljastavad. "Sellist reeglistikku aga ei ole ette antud, kus sätestatakse, mis on liiga lühike või pole piisavalt kattev," lausus Peets.

Moraalipolitsei on Peetsi sõnul tänavapildis üsna tavaline nähtus. "Iga Iraani naisterahvas ja ka mõned meesterahvad võivad rääkida vähemalt paar lugu sellest, kuidas nad on moraalipolitseiga ühel või teisel põhjusel kohtunud. Seega on nad tänavapildis ja igapäevaelus nähtaval kohal olev institutsioon," ütles ta.

Haaranud laiad ühiskonnakihid

Viimane suurem meeleavaldus toimus Iraanis 2019. aastal. Toona olid päevakorras majanduslikud põhjused. Peets selgitas, et eeskätt valmistas muret kütusehind ja laiem elukallidus, sest hinnad tõusid väga kiiresti. Praegust protesti eristab tema sõnul see, et see on haaranud laiemalt ühiskonnakihte. See on üks põhjus, miks on praegused protestid laiaulatuslikumad kolme aasta tagustest.

Peets rääkis, et Iraani ühiskonnas on protestimiskultuur üsna juurdunud ja meelt avaldatakse päris sageli. "Iraanis on väga aktiivne kodanikuühiskond, aga paraku on seal omane see, et protestid surutakse väga vägivaldselt maha," lausus ta.

Mõne päeva eest piirasid võimud ligipääsu internetile. Peets rääkis, et Iraani oma narratiiv kohaselt on proteste õhutanud välismeedia ja nad nimetavad neid suisa mässudeks. "See tähendab, et julgeolekukaitseks peavad nad internetti piirama. Tegelikult tahetakse piirata võimalust, et tegelikku pilti väljapoole näidata," lausus ta.

Samas muudab internetipiirang keeruliseks ka tavaliste inimeste elu ja igapäevatoimingud on raskendatud. Näiteks ei lähe läbi veebimaksed ja perega suhtlemine on keeruline. Samamoodi ei saa iraanlased suhelda välismaailmaga, mida on vaja näiteks töö tõttu. Peets rääkis, kuidas kohalikud iraanlased on rääkinud, et mis enne käis kiiresti, võtab nüüd tunde, sest internetti pääseb piiratud ajal hommikul ja hilisõhtul.

Ülikooli lukustatud tudengid

Altid on protestima ka noored inimesed, kes korraldavad meeleavaldusi nii koolide kui ka ülikoolide juures. "Koolides on noored koos ja seal tekib ühine vaimsus ehk siis tekivad suuremad protestipesad," selgitas Peets.

Ta rääkis, et Iraani foorumites võib lugeda, kuidas paar päeva tagasi piirasid võimuesindajad ümber ühe ülikoolidest, üliõpilasi ei lastud välja ja polnud teada, mida nendega tehakse. "Nad on koolimajas kinni ja see olukord on ka nende jaoks suhteliselt ohtlik," lausus Peets. Kuna aga infot toimunu kohta on vähe, siis on raske öelda, mis seal täpselt toimub. Teheranis asuv Sharifi ülikool läks üle kaugõppele, et tagada tudengite ohutus.

Iraan juhid süüdistavad USA ja Iisraeli võime režiimivastastaste meeleavalduste organiseerimises. "See on täiesti tavaline jutt, mida kõrgem usujuht ja president räägivad. Siin ei ole mitte midagi üllatavat. Mõeldakse vaenlane välja ja süüdistatakse teda ükskõik, mis parasjagu ühiskonnas toimub. Sama tehti ka 2019. aasta protestide ajal," ütles Peets.

Praegu paistab Peetsile, et protestid veel läbi ei saa. "Rahvas on südikas ja väga julge. Paraku ma arvan, et mingil hetkel protestid ikkagi kustuvad, sest valitsuse vastulöök on küllaltki julm ja vägivaldne. Ma ei usu, et neil jätkub auru, et kaua vastu pidada," lausus ta.

Peets loodab siiski, et ühiskonnas tekkinud surve jätkub, mis võib-olla tekitab režiimi mõrasid. "Küll aga on see väga raske, sest režiim on kindlalt kanda kinnitanud ja ta kombitsad või haare ulatub absoluutselt igale poole riigis. Seepärast on teda väga raske kõigutada. Juba seetõttu, et tõsiseltvõetavat opositsiooni ei ole riiki tekkinud, mis on muidugi nende teadlik valik."

Järjepidev surve, mis ühiskonna poolt valitsuse osaks saab, võib Peetsi hinnangul mingil hetkel muutusi tuua, aga lähiajal ta seda tõenäoliseks ei pea.

Praegust protestilainet saab tema sõnul võrrelda 2009. aasta protestidega. Siis oli probleem valimistulemuste võltsimises, et režiimi soositud kandidaat Mahmoud Ahmadinejadi saaks teist korda presidendiks. Rahvas ei olnud sellega rahul ja tuldi tänavatele.

Peetsi sõnul tekkis isegi välisvaatlejates tol hetkel tunne, et võib-olla on nüüd käes hetk, kus midagi muutub, aga võimud suutsid protesti ikkagi maha suruda. "Seda protesti iseloomustas keskklassi tänavale tulek. Praegu on aga klasside- ja piirkonnaülene liikumine ehk siis praegune protest on ühiskonna ja rahvastiku mõttes kõikehaaravam liikumine," lausus ta.

Selge on see, et ühiskonna järjepidev surve valitsusele, võib Peetsi hinnangul mingi aja pärast muutusi tuua, aga lähiajal ta seda ei näe. "Paraku on nii, et pärast seda, kui protest saab maha surutud, muutub valitsus veelgi repressiivsemaks," ütles ta.