Aeg-ajalt levib uudis, milles kutsub autotootja partii sõidukeid tasuta teenindusringile, sest tootmise käigus avastati sõitjaid potentsiaalselt ohustav viga. Taolise juhtumi puhul on vastutuse küsimuse lahendamiseks olemas reeglid. Kui autoga juhtub õnnetus tehnilise vea tõttu, vastutab tootja. Kui auto on kraavis juhi tegevuse tulemusel, on süüdi tema.

Vastutuse jagamine muutub kurioosseks, kui autoks olemine läheneb nähtusele kreekakeelse sõnaga omistatud sisule. Sõna "auto" tähendab "ise" ehk liigub ise ja hoiab kokku inimese vaeva. Praegu on inimesele jäänud ikkagi veel palju kohustusi. Jää on hakanud aga liikuma ja uue põlvkonna autodes siirdub kasvav osa juhtimisest tehisintellekti teha. "I"- tähistab intellekti ehk iseseisvat otsustamissuutlikkust ja "A" kunstlikku või tehislikku päritolu.

Tehisintellekti (TI) raudvara ja loogika raamistiku paneb kokku valmistaja tehas. Auto juhtimise sisuks on lakkamatu tuleviku ennustamine. Kiirendada, pidurdada, muuta suunda jne. Valmistaja ei ole ennustaja ja temalt oleks ebaõiglane nõuda vastutust selle eest, mida tehisintellekt mingis kohas või mingil hetkel otsustas. Samuti ei taha vastutada auto juhikohal viibinu, sest tema tegutsemine sõltus masina käitumisest.

Eristama peaks kohustust ja vastutust. Auto tootja ja seejärel juht on mõlemad kohustatud tegutsema parimal võimalikul moel. Vastutus omakorda viitab, mis saab pärast seda, kui midagi on juhtunud. Vastutus on seotud kellegi tegude tagajärgedega, mitte tema esialgse kohustusega need toimingud ellu viia. Anud näites osutavad halva juhtumi järel mõlemad süüdistavad sõrmed tehisintellekti poole, sest nemad täitsid oma kohustust ja tegid kõik, mida ühelt inimeselt võib nõuda. TI-l on aga juhtunust ükskõik.

Euroopa Komisjon otsustas sekkuda ja pakkus lahenduse, milles kallutatakse tehisintellekti kasutamisega seotud vastutus tootja poolele. Midagi sarnast on juba aastaid kuvandunud sotsiaalmeedias juhtunud halbade tagajärgede klaarimisel. Sotsiaalmeediaettevõtted on nende keskkonnas aset leidnud halbade arengute vastutuse eest end seni edukalt kaitsnud, osutades, et nad on kõigest tehnilise platvormi omanikud ega saa vastutada kasutajate käitumiste eest.

Viimase paari aastaga on siiski hakanud selginema, et ühismeedial on iseseisev, nende otsustest koosnev roll noorte enesetappudes ja demokraatiat õõnestavates mõjutuskampaaniates. Seepeale asusid mitmed riigid looma seaduseid juriidiliselt libedate ühismeediaettevõtete vastutuse võrku püüdmiseks.

Eelmisel nädalal avaldatud tehisintellekti vastutuse direktiivi ettepanek tahab kehtestada "põhjusliku seose" eelduse juhtumitele, milles TI-toega tooteid süüdistatakse kahju põhjustamises.

Uue direktiivi keskse idee võiks tõlkida järgmiselt – kui tehisintellekti toega toode on seadistatud nii, et see võib põhjustada kannatusi või kahjustusi, peab võtma tootja vastutuse. Tulevane ohver ei ole seega kohustatud analüüsima, kuidas tehisintellektile rajatud süsteem toimis ja milles seisnes võimalik viga. Piisab, kui see näitab põhjuslikku seost toote tehisintellekti toimimise ja sündinud kahjuga.

Eelnõu peaks äratama senisest sisukama arutelu ning tutvustama huvitavaid stsenaariume. Võimalik, et ka mitmeid nurjatuid, hea lahenduseta olukordi. Oodatavalt avaldavad pakutud reeglid tõsist mõju tehisintellekti rakendamisele tervishoiust piirikontrollini ja õpilaste eksamineerimisest kasvõi filmitootmiseni.

Seadusloomega ei saa kaua venitada, sest uut moodi juhtumid ei oota. Olgu värskeks näiteks Bruce Willise nägu puudutav vahejuhtum. Septembris levisid uudised, mille kohaselt olevat pea kõigile vähemalt uusaasta unisest telekavast tuttav näitleja Hollywoodi näitlejatest esimesena sõlminud digitaalse kaksiku lepingu. Ajal kui näitleja ise naudib kõrrejooki, rügaks tema välimusega digitaalne teisik teha näitleja tööd.

Tehisintellektile rajatud niinimetatud deepfake-tehnoloogiat kasutatakse juba päris barbaarselt poliitiliste konkurentide kompromiteerimiseks, levitades välimuselt neid kajastavaid, kuid neile kahjulikult käituvate libategelastega videomaterjali.

Kuulduste järgi olevat Bruce Willis sõlminud kokkuleppe enda välimuse kasutamiseks Venemaa firmaga Deepcake. Näitleja olevat koguni rõõmustanud, kui tõetruu oli tema uudne kaksik. TI-ettevõte kasutas omandatud libainimkapitali ühe sealse mobiilsideettevõtte reklaamiks loodud videos.

Seepeale väitnud Willise advokaat, et Bruce ei ole sõlminud ühtegi taolist lepingut. Selle peale teatas ka Deepcake' esindaja, et jutt välimuse müümise leppest polevat korrektne või olevat ebatäpne. Bruce ei saavat müüa ühtegi õigust, kuivõrd need kuuluvad ainult temale, selgitas filmitegija volinik.

Kas teile ei tundu, et kõik see juriidiline sõnamäng paneb pea valutama? Seejuures on põhjuseks tehisintellekt. Huvitav, keda tuleks kohtusse kaevata? Valusam aeg ootab alles ees.