Toidu tootmise arvele saab kanda ligikaudu kolmandiku inimeste kasvuhoonegaaside heitmetest. Neist omakorda oma pooled on tingitud kariloomade kasvatamisest. Seejuures on eriti tähtsal kohal süsihappegaasist kordades tugevam kasvuhoonegaas – metaan.

Nõnda on kliimamuutuse pidurdamisel eeskätte selle poole, kuidas saaks asendada võimalikult suure osa kana- ja loomalihast taimsete alternatiividega. Põhjalik analüüs on tarvilik, et inimesed saaksid toiduga kätte kõik tarvilikud aminohapped, vitamiinid ja mineraalid.

Marta Biachi Rootsi uurimisinstituutidest (RISE) otsustas kolleegidega oma värskes töös võtta sarnaselt luubi alla kõige sagedamini toiduks pruugitavad kalad ja teised vee-elukad. Kokku vaatasid nad, kui suur on 41 liigi toiteväärtus, seejuures tegid nad vahet, kas neid püüti vabast loodusest või hoopis kalakasvatusest. Viimane on oluline näiteks lõhilaste puhul. Kasvatusest pärit lõhede toiteväärtus on mõnevõrra väiksem, kuid nende söömine seostub enam kui kolm korda suuremate kasvuhoonegaaside heitmetega.

Kasvuhoonegaaside heitmed ja liikide toituväärtuse samale kaalukausile panemisel selgus, et heitmeühiku kohta oli uuritud liikide toiteväärtus loomalihast suurem. Eriti kasulikud olid selles mõttes loodusest püütud lõhed ja väikesed pelaagilised kalad, kelle hulka kuuluvad ka räimed ja kilud, ning kasvatustest pärit karbid.

Sarnaselt jäi väiksemapoolseks suuremate valge lihaga kalade, nagu tursa, kliimamõju. Samas kippus jääma vabas looduses kasvavate valgete kalade toiteväärtus jääma oluliselt alla nii veise-, kui ka sealihale. Samal ajal tasuks kliimale mõeldes hoiduda loodusest koorikloomade ja peajalgsete püüdmisest. Neist viimastega seotud kasvuhoonegaaside heitmed olid võrreldavad seakasvatusega. Koorikloomadega seotud heitmed moodustasid aga veiseliha omadest tervelt poole.

Biachi rõhutas samas kolleegidega, et nad ei arvestanud töös terve tarneahelaga. Kala ja mereandide jahedana või külmutamine ning nende söögikõlbulikuks muutmine võtab täiendavalt energiat. Ühtlasi möönis töörühm, et arvestama peab ka kala ja sellest valmistatud toodete hinnaga. Isegi kui need on kohati kliimale paremad ja kõrgema toiteväärtusega, võivad olla need majanduslikult haavatavamate inimrühmade jaoks lihtsalt liiga kallid.

Uurimus ilmus ajakirjas Communications Earth & Environment.