Varasematest katsetest oli teada, et silmside mängib omanike ja koerte suhetes tähtsat rolli. Muu hulgas vabaneb selle mõjul peremehe ajus oksütotsiini. Inimsuhetes seostatakse hormooni muu hulgas paarisuhete ning ka ema-imiku suhte tugevdamisega. Kunstliku valiku läbi näib olevat soodustanud evolutsioon ka koerte silmade ja näo arengus nende tunnuste avaldumist, mis kutsuvad inimeste ajus esile sarnaseid reaktsioone. Muu hulgas on omandanud koerad võime kulmu kergitada, mille mõjul inimesed nende eest rohkem hoolitsevad.

Hiljuti ilmunud uuringu raames tegid Jaapani teadlased Azabu Ülikoolist eesotsas Takefumi Kikusuiga katseid mõnekümne koeraga. Selle esimeses otsas mõõtis töörühm, kui palju koerte silmades erinevates olukordades pisaravedelikku eritub. Schirmeri testi tehti nii siis, kui paarkümmend koera kohtusid pärast enam kui viietunnist lahusolekut nii oma omanikuga kui ka lihtsalt eelnevast tuttava inimesega. Tulemuste põhjal niiskus nende silmalau alla pandud paber omanikuga kohtumise järel oluliselt rohkem.

Teises katses tilgutati koerte silmadesse sõltuvalt koerast kas oksütotsiini või hormooni mitte sisaldavat lahust. Selgus, et loomade pisaraeritus kasvas vaid oksütotsiini peale. Viimasest järeldavad, et keskel kohal on reaktsioonis on just ka inimsuhetes oluline hormoon.

Viimaks uuris Kikusui kolleegidega, miks võis koertel üleüldse selline mehhanism tekkida. Selleks lasti 74 inimesel viiepallisel skaalal hinnata, kui palju tahaks nad kümne fotol kujutatud koera eest hoolitseda. Selgus, et niiskete silmadega koeri nähes olid inimesed märksa altimad. Keskeltläbi kasvas selleks valmis olevate inimeste osakaal 10–15 protsenti.

Töörühm järeldas sellest, et omaniku nägemise peale niiskeks tõmbuvad silmad võivad seeläbi tugevdada koera ja omanikuga vahelist suhet. Ühtlasi aitaks see seega kindlustada, et inimesed oma lemmiku eest ka edaspidi hoolitsevad ja teda kaitsevad. Samas jääb töörühma sõnul veel ebaselgeks, kas nähtud reaktsioon on üle kandunud ka koerte omavahelisse suhtlusse.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.