Doktoritöö: Eesti linnad laienevad elurikkuse arvelt

Inimeste liikumine linnadesse ja linnade laienemine on üleilmne trend. Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris, milliseid tegurid on linnade laienemist mõjutanud Eestis ja missugune on olnud sellest tingitud keskkonna jalajälg viimase 30 aasta jooksul.
"Eestis ja Ida-Euroopa piirkonnas laiemalt hakkasid linnad pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist kiirenevas tempos kasvama. Seda hoolimata sellest, et elanike arv on viimase 30 aasta jooksul ligikaudu 15 protsendi võrra langenud," sõnas doktoritöö autor ja Tartu Ülikooli geoinformaatika nooremteadur Najmeh Mozaffaree Pour.
Ta lisas, et linnade laienemine elanikkonna vähenemise tingimustes on maailma kontekstis üpris erandlik. See trend ei ole iseloomulik mitte ainult Eestile, vaid Ida-Euroopa piirkonnale laiemalt.
Eestis seostus linnaäärsete elamupiirkondade kasv 1991. aastal toimunud maareformiga, kui maad hakati riigiomandusest eraomanikele andma. Teiselt poolt mängis rolli üleüldine majandusliku jõukuse kasv, mille tuules muutusid atraktiivseks rohelised ja veekogudega piirnevad linnalähedased piirkonnad.
Samuti meelitas inimesi infrastruktuuri ja kaubanduskeskuste rajamine. Harju maakonna ja Tartu maakonna linnade laienemist mõjutasid peamiselt põhimaanteede, Tallinna ja Tartu linnakeskuse ning olemasolevate elamupiirkondade lähedus. "See kõik mõjutas uute ehituste asupaika, mis asuvad hajutatult suuremate linnade ümbruses," ütles Mozaffaree Pour.
Pour uuris doktoritöös linnapiirkondade laienemist, kasutades erinevaid kaugseireandmeid ning modelleerimismeetodeid. Linnade laienemisest tingitud keskkonnamõju analüüsis ta satelliidiandmete põhjal. Selgus, et suur osa linnaäärsete elamupiirkondade rajamisest toimub põllu- ja metsamaa arvelt, mis tähendab, et see mõjutab otseselt looduslikku mitmekesisust.
Pikaaegsete keskkonnamõjude vähendamiseks tuleks värske doktori sõnul reguleerida rohealade, põllumaade ja metsamaade muutmist elamumaaks: "Uute asulate tekkimise vältimiseks on vaja säilitada olemasolevate asumite elu- ja majanduskeskkondade olulisust. Lisaks on kohaliku omavalitsuse tasandil vajalikud tõhusad regulatsioonid ja poliitikad elurikkuse ja loodusmaastike säilitamiseks." Samuti on tarvilik üldsuse teadlikkuse tõstmine kultuuri- ja loodusturismi korraldamise kaudu.
Doktoritöö raames tehtud modelleerimine ennustas, et Tallinnat ümbritsev täisehitatud pind laieneb jätkuvalt. Konkreetsemalt näitas analüüs, et 2030. aastaks laienevad olemasolevad asustusalad ligikaudu kaheteistkümne ruutkilomeetri võrra. Võrreldes varasemate perioodidega tähendab see siiski seda, et uute asumite rajamise tempo mõnevõrra aeglustub.
Najmeh Mozaffaree Pour kaitses doktoritöö "Linnade laienemine Eestis: seire, analüüs ja modelleerimine" ("Urban expansion in Estonia: monitoring, analysis, and modeling") 22. augustil Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Doktoritöö juhendaja oli Tartu Ülikooli professor Tõnu Oja, oponent oli professor Henning Sten Hansen Ålborgi Ülikoolist.