Maailma suurim teadaolev kalaliik on vaalhai. Ta on ka suurim mitteimetajast selgroogne. Ta toitub planktonist, aerjalalistest, kalamarjast ja muust väiksemast veeujumist, näiteks kalmaaridest ja kaladest. Vaalhai toitub kahel viisil: kas suu lahti aeglaselt ujudes või vett järjest suhu imedes ja lõpuste kaudu välja puhudes. Niimoodi neelab ta alla kõik, mis ette jääb.

Taoliselt toitudes võib kala asemel ka erinevat taimset materjali suhu jõuda. Teadlased mõtlesidki, kas taimed on lihasööja hai jaoks lihtsalt garneering või on see kala kõrvale justkui salati eest.

Selleks, et teada saada, kuidas lood on, uurisid teadlased vaalhai väljaheidet ja nahaproove. Uuringust selgus, et vaalhaid ammutavad toitu ka vetikatest. Koeanalüüs näitas, et vaalhai rasvhape viitas sellele, et tegemist on pigem omnivooriga kui lihasööjaga. Seega ammutavad vaalhaid toitaineid ka vetikatest. Leid annab hiiglastele veel ühe auväärt tiitli. Nimelt on vaalhai maailma suurim omnivoor ehk segatoiduline loom.

Niimoodi suu lahti ujudes jõuab vaalhai organismi ka paraku erinevat saastainet ja plasti. Teadlased leidsid plasti ka vaalhaide väljaheitest. See tähendab, et tõenäoliselt on nende seedimine aeglustunud. Plast võib igatahes ohustada loomi. Vaalhai on niigi ohustatud, sest nende populatsioon on viimase 75 aasta jooksul vähenenud 62 protsenti. Päris täpselt ei ole teada, kui suur on vaalhaide populatsioon. On väiteid, et maailmameres on säilinud vaid tuhatkond isendit ja liik on välja suremas, ent samuti väidetakse, et Hiinas müüakse igal aastal umbes tuhande vaalhai uimed – mõlemad väited ei saa samaaegselt kehtida. Mitmed riigid on siiski vaalhai püüdmise täielikult keelustanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.