Eelnev rekordihoidja GN-z11 leiti 2015. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobi andmeid analüüsides. Vähemalt 13,4 miljardi aasta vanune tähekogum asub praeguseks Linnuteest ligikaudu 32 miljardi valgusaasta kaugusel. GLASS z-11 on aga veel saja miljoni aasta võrra vanem.

Harvardi Ülikooli Smithsoniani astrofüüsika keskuse astronoomide juhitud töörühm teatas sama teadustöö raames teisigi võrreldavalt vana galaktika GLASS-z13 leidmisest.

Mõlema tähekogumi läbimõõt on Linnutee omast kordades väiksem. Kui inimkonna kodugalaktikas võtab valgusel selle ühest otsast teise jõudmine 100 000 aastat, siis GN-z11's 2300 aastat ja GLASS-z13's 1600 aastat.

Sellegipoolest osutusid mõlemad galaktikad astronoomide jaoks oodatust raskemaks. Hinnanguliselt küündib nende mass miljardi päikese massini, mida oleks võinud oodata 500 miljoni aasta vanusest galaktikast. Nõnda vihjavad tulemused astronoomide sõnul, et ka esimesed tähed hakkasid tekkima arvatust varem.

Analüüsi tulemusi pole aga veel teadusajakirjas, vaid see laeti võrguvaramusse arXiv.

Möödunud jõulude ajal orbiidile saadetud James Webbi kosmoseteleskoop on oma võimekuselt võimsaim inimeste ehitatud kosmoseobservatoorium. Kuna teleskoobiga on võimalik märgata infrapunavalgust, võimaldab see registreerida juba Universumi nooruspäevil Maa suunas teele asunud valgust.

Hiljuti avaldatud töö autorite sõnul pole välistatud, et teleskoobiga on võimalik aimu saada, millised nägid galaktikad välja 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.