Eesti edulugu

Eesti on Läänemere ääres aktiivne. Riik kuulub peaaegu kõikvõimalikesse koostöövõrgustikesse, osaletakse organisatsioonides ja kahepoolsetes suhetes. Riigi eesmärk on olnud olla kõikjal, kus meist räägitakse või arutatakse küsimusi, mis võiks meid puudutada. See on tõstnud Eesti mainet teiste Läänemere riikide ja välispoliitikauurijate seas, kuid tekitanud teatud ootusi, kirjutavad Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna ja politoloogia lektor Nikolai Kunitsõn.

Meie hiljutise uuringu raames selgus, et Läänemere riigid ja organisatsioonid ootavad Eestilt aktiivset osalust, selgeid suuniseid ja teatud teemadel juhtrolli võtmist, näiteks digiküsimustes.

Eesti on aga väike riik. Uuringu üha kõige selgema tulemusena tuli välja, et riigil on nii inimressursse kui ka rahalisi vahendeid piiratud hulgal. Kuigi Eesti püüab palju teha, tuleks seetõttu selgemalt läbi mõelda, millele suunata oma põhitähelepanu.

Uuringu üks soovitus on suunata paremini oma ressursse ja keskenduda konkreetsetele teemadele: organisatsioonide reformimine, keskkonnaalane koostöö ja liitlaste leidmine. Need eesmärgid ei vähenda Eesti mõjukust, vaid peaks seda tegema tõhusamaks.

Kaks fookuspunkti

Läänemere riikide koostöö toimub erinevates formaatides ja võrgustikes. Uuringu põhjal laabub see üldiselt hästi, kuid on mõningaid tahke, mida võiks parandada. Näiteks jäävad nii mõnegi organisatsiooni tulemused tagasihoidlikuks ja vajaks paremat korraldust.

Siinkohal võib välja tuua keskkonnaorganisatsiooni HELCOM, mille eesmärk on parandada Läänemere seisundit. Organisatsioon toimib küll oma võimaluste piires edukalt, kuid paremate tulemuste saavutamiseks ootavad valdkonna inimesed poliitilist reformi, mis teeks töö tõhusamaks. Uuringu tulemusena selgus, et Eesti huvides oleks sellist reformi toetada.

Läänemere riikide koostöös on teemadest kesksel kohal keskkond ja julgeolek. Teemad on tähtsad Eestigi jaoks, kuid uuringu kohaselt on just keskkond valdkond, millele Eesti võiks rohkem panustada.

Keskkonnakoostöö on oluline enamusele Läänemere ääres tegutsevatele organisatsioonidele ja koostöövõrgustikele. Sellega tegelevad peaaegu kõik riigid ja see on tähtsal kohal ka riikide välispoliitilistes eesmärkides, eriti Saksamaal ja Põhjamaades. Keskkonnakoostöö on võimalus leida endale Läänemere ääres liitlasi ja liikuda lähemale Põhjamaadele.

Julgeolek on olnud läbivalt oluline teema nii Eestile kui ka teistele Baltimaadele. Juba enne 2022. aasta sündmusi oli Eesti antud küsimuses aktiivne ja suunas tähelepanu julgeolekukoostöö vajadusele. Balti riigid olid selles osas Eesti kõige tugevamad liitlased.

Mõttekaaslased

Uuring vaatles muu hulgas seda, millised riigid on oma välispoliitilistes tegemistes Eestile kõige sarnasemad. Ei ole üllatav, et Balti riikide plaanid ja eesmärgid kattuvad suuresti Eesti omadega, kuid märkimisväärne ühisosa on Eestil Taaniga. Tegu on tugeva digiriigiga, keskendub samadele Läänemere organisatsioonidele ja eesmärkidele ja on ka Eestile hea eeskuju. Taani on oma Läänemere koostöö suunanud eelkõige kitsamatesse huvivaldkondadesse ja korraldab oma ressursse väga hästi, millest oleks Eestil õppida.

Läänemere koostöös on äärmiselt tegusad ka Soome ja Rootsi. Neist esimene on väga aktiivne Venemaaga suhtlemisel, luues võimalusi koostööks valdkondades, mis ei ole poliitilised. Rootsi jällegi on keskendunud Põhjamaade koostööle ja toetab erinevaid Läänemere võrgustikke.

Uuring käsitles veel Venemaad, mille huvi on Läänemere koostöös osaleda, kuid riigi eesmärgid jäävad mitmes valdkonnas saavutamata, sest selle huvid on mujal. Seoses Ukraina sündmustega on Venemaa liikmelisus Läänemere organisatsioonides peatatud.

Eesti tulevik

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eestil on rahvusvaheliselt tubli. Digipädeva riigi maine ja sellele pandavad ootused on kõrged nii riigi sees kui ka väljaspool. Siinkohal aga ei tasu unustada, et väikeriigile kohaselt on Eesti vahendid piiratud.

Edaspidi on Eestil koostöö arendamiseks erinevaid võimalusi. Uuringu soovitus on panna paika Läänemere koostöö osas selged eesmärgid ja suunata seejärel sinna vahendid nende saavutamiseks. Antud eesmärkide saavutamiseks ei pea Eesti riik osalema kõikjal piiratud mahus, vaid pigem osalema nendes organisatsioonides ja võrgustikes, mis haakuvad Eesti laiemate huvide ja eesmärkidega. Võti seisneb eelkõige just suuremates organisatsioonides ja nende sisemise töö tõhusamaks muutmises.

Samuti tasub pöörata jätkuvalt tähelepanu keskkonna- ja julgeolekuküsimustele. Uurimuse tulemusena soovitame toetada Läänemere koostööd kohalikul tasandil, kaasata enam partnereid era- ja kolmandast sektorist ja koostööd enam propageerida. Uuring näitas selgelt, et Läänemeri on oluline nii Eestile kui ka ümberkaudsetele riikidele Teha on aga väga palju ja võimalusi mitmeid.

Möödunud aasta suvel ja sügisel viisid Tallinna Ülikooli teadlased läbi välisministeeriumi tellimusel uuringu Läänemere ja Põhjala koostööst, mille raames uuriti projektirahastust, poliitikadokumente, eri riikide meediat ja tehti intervjuud riigiametnike, ekspertide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatena.