Keith Su Ameerika Ühendriikidest Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid märkasid NASA kosmoseteleskoobi Spitzer kogutud vaatlusandmetest, et meist umbes 330 valgusaasta kaugusel asuva umbes 60 miljoni aasta vanuse tähe eest liikus läbi suur kivipurupilv, mis on väga tõenäoliselt tekkinud kiviste taevakehade põrkest.

Pilve olemasolu reetis tähe ajutine tumenemine. Tähevalguse muutumist täpsemalt analüüsides leidsid teadlased pilve suuruse ja määrasid ka kokkupõrganud taevakehade tõenäolise suuruse. Nad kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal, et kokku on põrganud kääbusplaneetide või suurte asteroidide suurused taevakehad. Umbes sellised, nagu meie Päikesesüsteemis on umbes 500-kilomeetrise läbimõõduga asteroid Vesta.

Kokkupõrkel tekkinud killud põrkasid seejärel kokku nii omavahel kui ka muude väiksemate taevakehadega. Nii tekkiski lõpuks see suur tolmu- ja purupilv, mida Spitzeri teleskoop vaatles.

Praeguseks töö lõpetanud teleskoop märkas pilve aastal 2018. Alguses oli pilve pindala taevavõlvil arvutuste järgi umbes kolm korda täheketta pindalast suurem. Avastusejärgsetel kuudel pilv üha kasvas ja hõrenes kuni oli aastaks 2019 juba sedavõrd laiali hajunud, et ei eristunud enam üldisest tolmufoonist. Tolmu oli aga tähe ümber kaks korda rohkem kui enne.

Kõik see info aitab teadlastel paremini mõista, kuidas kivise pinnaga taevakehad, sh Maa-tüüpi planeedid üleüldse tekivad ja arenevad. See mõistmine võimaldab paremini tunda ka oma Päikesesüsteemi ajalugu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.