Erilise pingutuseta peaks meenuma mitmeid jutustusi või filme, milles valitseja otsuseid kujundab või koguni asendab tahaplaanile jääv kaval tegelane. Tegemist ei ole kirjandusliku fantaasiaga, vaid ajaloost õpitud kogemusele rajanevate õpetlike pürgimustega.

Lugejatele või vaatajatele kirjeldatakse vastutusest vabade, varjujäävate otsustajate põhjustatud ohtusid. Koolis õpitutest kuulsaim on vist kardinal de Richelieu, kellega seostub ütlus "hallist kardinalist". Kardinal kandis ise uhket punast rüüd ja teda tunti omal ajal "punase eminentsina", aga tema eest tegi musta tööd veelgi rohkem tahaplaanile hoidnud hallis mungarüüs Père Joseph.

Näited on küll möödanikust, aga inimese loomus on ajatu. Oligarhide, valitsejate tagatubade, kuningategijate, süvariigi, abikaasade ja lähisugulaste mõjuvõimu näiteid leiab sujuva reana tänase päevani. Hetkel puudub põhjus oletada ka teistsugust tulevikku. Vähemalt päevani, kuni inimestel on veel võimalus juhtimises osaleda.

Sarnaselt kellegi töölevõtmise küsimuses valitsejale nõu andvale "taustajõule" on ettevõtete töövõtu protsessides osalemas vastutusest vabad tehisintellektiga masinad. Töövõtu-vestluses intervjueeritavat tähelepanelikult järgiva kaamerasilmaga masin suudab registreerida raskesti märgatavaid emotsioone reetvaid miimika, hääle ja käitumismustreid. Masinat on asutud usaldama kandidaatide isikuomaduste hindamisel.

Võib ju töövõtu intervjuud võrrelda kergekujulise lahinguna, milles kaks osapoolt seisavad oma huvide eest ja püüavad tõrjuda teise poole uuristavaid või ilustavaid rünnakuid. Inimesed on harjunud muljete loomise ja vahendamisega, reageerides vahetult muutustele teise käitumises. Masinaga taoline sotsiaalne tants ei õnnestuks. Tööandjad loodavad, et külmalt analüüsiv masin oskab inimest "läbi näha".

Rõhk on sõnal "loodetakse", sest masina võimeid pole piisava põhjalikkusega testitud. Võib isegi öelda, et masinaid arendanud inimesed on püüdnud jätta nende pakutavast tegelikkusest paremat muljet.

Lähiajaloost leiab mitmeid näiteid AI algoritmide vildakusest meeste ja naiste, heleda- ja tumedanahaliste, noorte ja vanade äratundmisel ja kirjeldamisel. Oluliselt vähem on teada, kuidas langeb masina ennustus kokku töötaja tegeliku tulemuslikkusega, kuna selliseid aeganõudvaid uuringuid on heal tasemel raske teha.

Põhjuseid on mitmeid. Tehnoloogia on noor ning arendamise käigus muutuv, mistõttu puudub pikaajalise rakenduse kogemus. Keegi ei tea, millal masin võib teha valepositiivseid vigu, kui kuulutab sobivaks kellegi, kes seda tegelikult ei ole. Räägitakse halvast selektiivsusest, võimest eristada õiget valest.

Veelgi suurem probleem on kõrvalejäetuid puudutav asjaolu, kuna keegi ei saa teada, kui palju tegelikult häid töötajaid ära ei tuntud. Ehk tehakse valenegatiivseid otsuseid, sest masinal puudub vajalik tundlikkus tulevast töökust kajastavate omaduste suhtes.

Tõendite puudulikkusest hoolimata rakendatakse tehisintellekti intervjueerimistel ning küsimustike vastuste analüüsimisel. Viimase areng on olnud üpris metsik. Ühest küljest toimub rutakas AI arendamine, sest arenduskuludega ei saa kaua elada, vaid tehnoloogiat peab müüma. Teisalt kasvatab tööst vabastav tehnoloogia konkurssi alles jäävatele töökohtadele, mistõttu otsivad tööandjad lahendusi vähemalt kandidaatide esmase sõelumise töö kergendamiseks. Infoajastu paradoksina keegi ei teagi, kui levinud on inimestele saatuslikes töövõtu protseduurides AI kasutamine.

Võimalik, et ühena esimestest kogu maailmas otsustas New York asuda taolist tehisintellekti rakendamist reguleerima seadusega, mis täpsustab töövõtu protsessis automaatsete otsustusvahendite kasutamist. Seadus nõuab, et kõik vastava AI kasutajad peavad laskma kolmandatel osapooltel vastava tehnoloogia auditeerida. Samuti peab kandidaate informeerima neid käsitlevas otsuses masina osalusest ning rollist: muuhulgas sellest, millist kandidaate puudutavat informatsiooni kaastakse, ja kuidas seda analüüsitakse.

Tegemist on 8,3 miljoni elanikuga New Yorgi linna ehk kohaliku seadusega. Ometi ennustatakse, et seadus hakkab mõjutama protsesse kogu riigis ja ilmselt ka mujal maailmas. Esialgu piisaks avaliku diskussiooni äratamiseks töövõtus AI rakendamise levikut puudutavast teabest. Seejärel õpitakse märkama detaile.

Oodata on nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi. Lugude ja filmide õpetlik sõnum on, et tööandja otsuseid kujundav või koguni asendav tahaplaanile jääv tegelane ei oleks liiga kaval.