1984. aastal vändatud "Terminaatori" filmi keskne tegelane oli roboti mudel Cyberdyne Systems Model 101, lühemalt T-800. Ekslikult on seda peetud androidiks, kuid õige klassifikaator on küborg.

Vahe on selles, et androidiks peetakse inimesega sarnaseks loodud robotit või muud kunstlikku olendit, mille loomisel võidakse kasutada bioloogilist materjali. Tegelase sisu on aga mehhaanilise loogikaga robot. Küborg paistab esialgu sarnasena, aga sisult on see küberneetiline organism, mis valmistatakse bioloogilisest algmaterjalist, mida täiustatakse elektroonika ning mehhaanika võimaluste kombinatsiooniga. Küborg on elusa materjali mehhatrooniliselt võimestatud versioon.

Erinevate mehhaaniliste ja elektriliste implantaatide ja proteesidega inimesed on lähemal küborgidele kui androididele. Seevastu 2017. aastal Saudi Araabia kodakondsuse saanud inimese välimust järgivalt polümeersete materjalidega kaetud kõnelev robot Sophia on android. Teatud olukordades on taoliste ebapraktiliselt kaugete tegelastega seotud detailide eristamisel mõte sees. Eriti kui lugeda CNN-i uudist maailma esimesest paljunemisvõimelisest elavast robotist.

Uudist võib pidada lõpu alguseks. Elasime seni vähemalt tagavaraks olevas lootuses piirata robotite arvu juhuks, kui valmistame midagi endast võimekamat, mis asub seejärel meid ähvardama. Isegi kui see miski on loodud sedavõrd töökindlana, et ei õnnestu välja lülitada, võiksime tülika tegelase lennutada kuhugi kaugesse metsa, kuni see seal meid ohustamata ise oma lõpu leiab.

Seevastu paljunemisvõimelise roboti laante taha peletamise tulemusel ähvardab meid mõne aja pärast kohtumine vihaseks aetud robotite armeega. Käesoleva uudise sõnum on just see teine versioon.

Esialgu pole tegemist kuigi suure ohuga. Mida võib pidada näiteks klassikalistest viimastest sõnadest. Meenub lugu uppumatust laevast nimega Titanic. Samas on tõsi, et tegemist on alla millimeetriste bioloogiliste robotitega. Androidi ja küborgi teemaarendus oli mõeldud just selle punkti selgitamiseks. Siin on tegemist robotiga selles mõttes, et robot on kunstlikult loodud materjali kooslus eesmärgiga täita inimeste käske. Robot võib olla valmistatud ka bioloogilisest algmaterjalist.

USA Teaduste Akadeemia toimetistes avaldatud uurimistöös kasutati Aafrika konnakullese pinnal leiduvaid embrüonaalseid rakke. Seda materjali iseloomustab allumine välistele kujundavatele signaalidele. Tänu sellele õnnestub neid disainida peaaegu milleks iganes, kuigi vaikimisi sisaldavad need rakud konna valmistamise programmi. Vale programmeerimise tulemusel surevad rakud ära. Teadlaste väljakutse oli teha midagi, mis suudaks end taastoota, aga ei oleks konn.

USA Vermonti, Tufti ja Harvardi ülikoolide teadlased lasid superarvutil mängida miljardite eripäraste ehituslike kombinatsioonidega, kasutades masinõppes evolutsioonilisi algoritme. Eesmärk oli leida rakkudele uus, paljunemisvõimeline kooslus.

Tehniliselt võibki protsessi pidada küborgi loomiseks, milles bioloogilist materjali kujundati arvuti abil teistsuguseks, kuni see rahuldas inimese püstitatud eesmärgi. Seega formaalselt arendati küborg-robotit ja teadlased nimetavad tulemust robotiks, mis on esialgu väga kaugel T-800-st. Kuigi pelgalt sellele teemale mõtlemisest võib kellegi puhul piisata une röövimiseks.

Eriti kui räägitakse üllatustest, mida ei osatud oodata. Nimelt äratas tähelepanu täiesti uue paljunemise viisi avastamine, mida elusa materjali puhul polnud kunagi varem nähtud. Iseseisev küsimus ongi: kas see avastati või leiutati? Ehk kas nägime midagi, mis on looduses võimalik, või lõime ise täiesti uue paljunemise meetodi?

Superarvuti tegeles mitu kuud igasuguste ehituslike kombinatsioonide loomise ning testimisega, kuni leiutas lahenduse, mida inimesed rakendasid välisele kujundamisele nõtkelt reageeriva elusa materjali peal. Teadlasi pani imestama uue lahenduse näiline lihtsus. Umbes 3000 raku kogum meenutas arvutimängust "Pac-man" tuntud täpikesi õgivat tegelast.

Just seda uus küborg sisuliselt ka tegi, ujudes mööda kasvukeskkonda ja pugides endasse üksikuid embrüonaalseid rakke, kuni neid oli nii palju, et ehitas nendest endale uue koopia. Laps-koopia asus tegutsema sama malli järgi, kuni valmistas lapselaps-küborgi ja see tõi omakorda ilmale järgmise põlve. Selle koha peal lendama kippuvaid fantaasiaid maandada püüdes lubavad teadlased, et uued küborgid ei pääse laborist välja, on kergelt hävitatavad ja kogu uuringut valvad ülikoolide bioeetika eksperdid.

Ometi oleks taolise formaalsusega piirdumine igav. Võib-olla on see isegi eksitav, sest avastati ju uudne paljunemismehhanism. Seda tegi AI, mitte inimene. Järelikult on veel asju, mida me inimestena ei tea ega poleks ka välja mõtelnud.

Vaevalt, et sellega ongi kõik ammendunud. Oleme ju alles AI ajastu alguses. Andes masinale uusi väljakutseid, sünnib arvatavalt järgmisi meid üllatavaid olukordi kuni selleni välja, et näiliselt ohutu, näiteks tänaval kingi viksiv masintegelane kogub endasse siit-sealt jupikesi, millest ehitab järgmise omasuguse. Säärase võimaliku tulevikuga on juba kohtutud filmilinal.