Lugedes pealkirjas revolutsioonilisest nutiseadmest, oleks loomulik, kui lugejas tärkab imetlev uudishimu ja süveneb usk inimkonna võitmatusse. Kardetavasti on siiski raske leida sedavõrd siiralt reageerivat inimest. Maalasi katab ülistavate teadaannete eest kaitsev paks soomus, mida on kasvatatud aastaid imalate revolutsiooniliste lubaduste mittetäitumisega.

Lisaks pole antud loo puhul põhjust rääkida inimkonna helgusest, sest väidetavalt peaks revolutsiooniline nutirakendus vähendama naiste vastast vägivalda. Ülevas ühiskonnas ei tohiks selliseid probleeme üldse esineda. Ometi kogeb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes kolmandik maailma naistest mingisugust kuritarvitamist või füüsilist vägivalda.

Samuti ei tohiks iga asja revolutsiooniliseks nimetada, kuna see ei peegeldaks tegelikkust. Nõnda pole taaskord inimkonna kohta midagi head öelda.

Konstruktiivsemalt rääkides toob antud juhtum esile veel ühe kaasaja kitsaskoha. Selleks on uudsuse ja optimismi meeleoludel mängiva tehnoloogia rakendamine äraleierdatud moel, vormistades kogu tegevuse peatse ime saabumise võtmesse. Ilmselt on tehnokitš tulnud, et jääda ning enda selle eest kaitsmiseks peab parandama oma infohügieeni harjumusi.

Nimelt jooksis üks neiu Ühendkuningriigi pargis. Aeg oli hiline ja ümbrus hämardus. Neius tärkas hirm ja seejärel tekkis tal idee. Juhul kui keegi püüaks teda vägistada, võiks tal kaasas olla turvaseade, millega juhtunust maailma teavitada ja abi kutsuda. Samas jäi ta mõtlema, et ootamatu rünnaku korral ei avaneks võib-olla seadme sisselülitamiseks võimalust.

Samas on ta innukas aktiivsusmonitori kasutaja. Uudne idee rajaneks automaatsele teavitusele, mis saadetaks välja hüppeliselt kasvanud südame löögisageduse korral.

Olgu meenutatud, et lõppeval aastal šokeerisid Ühendkuningriiki õhtuses hämaruses kahte naist tabanud traagilised vägivallajuhtumid. Need äratasid probleemi lahendama nii poliitikuid kui ka tehnolooge. Siseminister rõhutas lahenduste otsimise vajadust ja suure telekomiettevõtte BT juht pakkus välja nutitelefoni teenuse, millega järgitakse potentsiaalses ohuolukorras telefoni omaniku liikumist ja keha liigutusi.

Antud rakendus tuleks käivitada enne ohtlikule teele asumist. Sissejuhatuses toodud neiu püüdis pakkuda selleks parema lahenduse. Randmel asuv nutiseade jälgib kogu aeg keha seisundit, mille taustal õnnestuks eristada potentsiaalselt ohtlikku olukorda kajastavaid südamelööke.

Bathi linnas alustatakse eksperimentidega, milles pannakse vabatahtlikud simuleeritud ohuolukordadesse, et häälestada seadme statistilist nutti. Valepositiivse vea puhul ei saaks muidu seadme omanik teha jooksu vältel ühtegi sprinti. Valenegatiivse vea puhul peetaks vägistamist aeroobikaks. See toobki kogu idee kaudu valgustatava probleemi juurde.

Nimelt iga kord kui tehnoloogia võimaldab, on asutud sama mõtet kultiveerima. Näiteks umbes kümne aasta eest kui populaarsust kogus naha bioelektrilisi signaale vahendavale nutikangale rakenduste otsimine, tegeleti naisi kaitsvate rinnahoidjate arendamisega. Ka siis mõeldi kehalise aktiivsuse muutuste kaudu kaitsva A-tiimi väljakutsumisele.

Arendati veel ideed, milles rinnahoidja välispidine tugevam puudutus käivitas kaitsva alarmi. Muu hulgas arendati stressi hindamise võimelisi rinnahoidjaid, mille eesmärk oli hoiatada omanikku stressi vaigistava ülesöömise eest jne.

Pole vist põhjust oodata imestust, miks pole kümnekonna aastaga ükski nendest leiutistest naisi kaitsnud. Süüdistada ei tohiks meeste vandenõud, kes võiks taolist innovatsiooni takistada. Tegelik probleem on, kuidas tõsise mure varjus luuakse modernsele tehnoloogiale apelleerivate lihtsameelsete lahendustega petlikke illusioone. Rahakulust tõsisem on hiiliv küünilisus ja valdkonnas nähtava innovatsiooni muutumine naeruväärseks.

Nõnda keegi ei imestagi, et naiste kaitseks pole midagi tõsiselt kasulikku leiutatud. Siin on vaja päris revolutsiooni.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".