Roheliste energiaallikate probleem on ebaühtlane tarne sõltuvalt sellest, kas on tuult ja päikest. Elanikkonna elektrivajadus on samuti ebaühtlane. Kõige madalam on see siis, kui kõik magavad. Kõige suurem probleem on hetkelised kõrgemad tarbimistipud näiteks hommikuse ärkamise ajal, kui lülitatakse sisse palju seadmeid ja käivituvad paljud masinad.

Tarbimise lühiajalist hüppelist kasvu tekitavad veel näiteks ootamatud ilmamuutused ja muud juhusündmused kasvõi näiteks olulised spordivõistlused. Vältimaks olukordi, kus elektrienergia tootmine ei suuda vajaduste rahuldamisega toime tulla, kahjustades sellega kõikide huve, kasutatakse võrgus täiendavaid kiiresti käivituvaid tootmisüksusi. Need on kallid, aga enamasti pole neid vaja. Tüüpiliselt on neid vaja 2–3 tundi päevas, kuid ülalpidamise eest peab maksma ikkagi.

Palju parem oleks hoida energiat varuks, kogudes seda väiksema tarbimise ajal akudesse. Umbes nii, nagu toimivad hübriidautod, mille tõttu on energiatarbimise profiil tootmise poolt vaadatuna ühtlasem. Akud on samuti suhteliselt kallid ja piiratud mahtuvusega. Praegugi moodustavad need elektrisõiduki kõige kallima osa. Tesla aku maksab üle 20 000 dollari. Võrreldes sisepõlemismootoriga on akude tühjenemise tõttu elektrisõidukitega pikema maa läbimine närve kõditav.

Teisalt, oleme tasahilju õppinud nägema maailma infoülesannete kaudu. Uber muutis taksonduse infoülesandeks, sama tegi voodite ja magajate kokkuviimisel AirBnB, toidukullerid teevad sama jne. Elektrienergia varumine seisvate sõidukite akudesse on samuti infoülesanne. Mõnikord on autot rohkem vaja, teinekord vähem ja siis üldse mitte.

Vähemalt viimasel juhul kannatab omanik kahju, kuna auto ei tee midagi muud peale amortisatsiooni hinnalanguse. Selles olukorras võiks ju vähemalt aku panna tulu teenima. Piisavalt paljude võrguga ühendatud akude üle valvet pidav infosüsteem hoiaks vajaliku mahu töös, nagu seda tehakse ööbimiskohta vajavate inimeste ja vaba voodikohta omavate teiste inimeste huvide ühendamisel.

Queenslandi teadlased vaatavad Austraaliast kaugemale ning kutsuvad uuringus osalema Tesla omanikke mujalt maailmast, et üheskoos koguda sõidukite kasutamise ja seismise mustreid kajastavaid andmeid. Akud mahutavad energiat umbes 400 kilomeetri läbimiseks, aga keskmine ööpäevane sõit on umbes 50 kilomeetrit. Seega on potentsiaalselt vaba ressurssi päris palju. Küsimus on tahtes.

Tahe omakorda rajaneb kasulikkusest arusaamisel, mida Austraalia teadlased püüavadki edendada. Näiteks pärineb iga neljas süsihappegaasi molekul sisepõlemismootoritel rajanevast transpordist. Samal ajal on taastuvenergia probleem looduslike allikate ebaühtlus. Akude toel saaks suurendada taastuvenergia osakaalu nii, et sajandi keskel oleks autotransport süsinikuneutraalne.

Puhtama ja lõpuks ka odavama autotranspordi jaoks tuleb ühendada mitu näiliselt iseseisvat arengut. Lootus lahenduse odavusest jäägu mõneks sekundiks veel särama. Keskendugem selgitava näitena, mida oli vaja nutitelefoni loomiseks, sest see ei sündinud ühe ettevõtja pingutuse tulemusel. Otse vastupidi, keegi ei tegelenud nutitelefoniga, vaid eri ettevõtted lahendasid omi ülesandeid.

Alles siis, kui oli lahendatud piisavalt võimsa, kuid energiatõhusa protsessori probleem, mitu korda vähendatud andmete talletuse füüsilist suurust ja langetatud hinda, loodud uue põlvkonna graafikaprotsessor, arendatud internetisidet ja loodud väike, kuid tõhus aku, sündis idee nutitelefonist. Enne seda, suuremat pilti nägemata, olid esiplaanil ideed, kuidas arendada nimetatud komponente ja nendega seotud äri.

Elektriauto aku ja neid nutikalt akumuleerivaks pilveks koondav infosüsteem on hea algus, aga kas sellest piisab? Tõenäoliselt mitte, kusjuures see, mis puudu on, areneb samuti oma loogika järgi ega mõtle, kuidas osaleda maailma akude sotsialiseerumises. Näitena sobib Ühendkuningriigis esmaspäeval välja kuulutatud otsus, mis nõuab alates järgmisest aastast igalt uuelt elamult elektrisõiduki laadimispunkti. Vahet pole, kas valmib kaubanduskeskus või eramu. Uue maja juurde peab kuuluma sõiduki laadimise võimalus.

Peaminister Boris Johnson loodab võimu vahenditega tagant kannustada aastas 145 000 laadimispunkti lisandumist, mis omakorda julgustab kiiremini üle minema elektriajamiga sõidukite põlvkonnale. Asjaolul on tõenäoliselt oluline mõju sõidust kaugemale ulatuvate tagajärgedega autoakude kasutustehnoloogiate arendamisele.

Nüüd veel hinnast. Elektri tõhusa kasutamise abil võiks autotransport muutuda odavamaks, aga seda ilmselt ei juhtu. Juba praegu kostavad näiteks Norrast murelikud sõnumid, et kuna aastas ostetud uutest autodest üle poole on elektrisõidukid, kannatab riigi eelarve autokütuselt kogutavate maksude languse all. Transport on väga hea maksuallikas, sest kasvab koos riigi elujärje paranemisega, kui suurenevad asjade ning inimeste liikumise aktiivsus.

Odavamaks võivad minna sõidukite hinnad. Elektrit tootval riigil tasub seda osa võrrandist toetustega kasvatada, et kiirendada üleminekut žileti- ja arvutimängudeärist tuttavale mudelile, milles seade müüakse odavalt, aga kulumaterjal kallilt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".