Esimese üheksa kuu põhjal paigutub tänavune aasta kuumemate aastate edetabelis arvatavasti viiendale, kuuendale või seitsmendale kohale. Tänavust hoidis veidi tagasi maailma jahutav ilmastikunähtus La Nina, vahendab ScienceAlert.

Alates 2015. aastast on Maa temperatuur aga selgelt tõusuteel. Seitsme aastaga on kiiresti ja järjepanu tõusnud üleilmsed õhutemperatuurid, maailmamere veetase ja -temperatuur ning hapestumine. Kui kasvuhoonegaase paisatakse ka edaspidi õhku praeguses mahus, tõuseb üleilmne temperatuur raporti põhjal sajandi lõpuks vähemalt 1,5–2 °C.

Tänavu jaanuarist septembrini oli üleilmne keskmine temperatuur juba umbes 1,09 °C kõrgem kui enne tööstusrevolutsiooni. Raporti autorite sõnul ei jäta see inimkonnale enam palju mänguruumi.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kirjutab raporti eessõnas, et riigid on Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmisel ikka veel märkimisväärselt graafikust maas. Guterrese sõnul taastus fossiilkütuste saaste tänavu pandeemiaeelsele tasemele, kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris kasvas ja kõigil mandritel esines äärmuslikke inimtekkelisi ilmastikunähtusi.

Kui inimkond kohe kiiresti ja ulatuslikult kasvuhoonegaaside heidet ei vähenda, on peasekretäri sõnul võimatu suruda kliimasoojenemine 1,5 °C piiresse – see tooks aga nii inimestele kui ka planeedile kohutavaid tagajärgi.

Raport avaldati praegu Glasgow's aset leidva ÜRO kliimamuutuse tippkohtumise ehk COP26 alguses. Tippkohtumise eesmärk on ära otsustada, millise kursi maailm kliimale mõeldes lähitulevikus võtab.

Raport hoiatab inimkonda mitmel tasandil. Ehkki Covid-19-pandeemia vähendas 2020. aastal natukeseks ajaks kasvuhoonegaaside heidet, taastus selle hulk tänavu varasemast veelgi suuremana. Võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga on atmosfääris praegu 1,5 korda rohkem süsihappegaasi, 2,62 korda rohkem metaani ja 1,23 korda rohkem dilämmastikoksiidi.

Selle aasta kliimaandmed osutavad, et tänavust õhutemperatuuri kiskus veidi allapoole La Nina. Samas oli tänavune La Nina oluliselt soojem kui eelmine, 2011. aasta La Nina.

Nii pole teadlaste sõnul midagi imestada, et merejääd oli Grööni meres tänavu vähem kui kunagi varem. Augustis jäädvustasid nad esimest korda ajaloos, kuidas Gröönimaa jääkilbil sadas mitu tundi vihma. Tavaliselt sajab seal ainult lund. Olukord pole parem ka maailmameres, mis muutub üha soojemaks ja happelisemaks, ning kus veetase üha tõuseb.

Raporti järgi pole meri olnud nii happeline kui praegu vähemalt viimased 26 000 aastat. Happelisus pärsib aga ookeani võimet atmosfäärist süsihappegaasi siduda ehk ainult süvendab kliimakriisi.

Viimase üheksa kuu jooksul on maailma räsinud paljud maastikupõlengud, mitu kuumalainet, tsüklonid, orkaanid, põuad ja äärmuslikud talvekülmad. Guterres hoiatab, et kõiki maamuna ökosüsteeme ja kogukondi laastavad äärmuslikud ilmastikunähtused, mistõttu peab COP26 kohtumisest kujunema planeedi jaoks pöördepunkt.