Varem tehtud teadusuuringute põhjal on väidetud, et inimesed valetavad keskmiselt üks-kaks korda päevas. Ameerika teadlaste äsja avaldatud põhjaliku uuringu alusel on aga suurema osa inimeste puhul valetamiste arv natuke väiksem.

Senised valelikkuse levimuse hinnangud on põhinenud peamiselt inimeste ühekordsel küsitlemisel, mitte pikaajalisel seirel.

Timothy Levine Alabama Ülikoolist Birminghamis ja ta kolleegid palusid aga nüüd enam kui 600 inimesel pidada iga päev kolm kuud järjest valetamispäevikut, kuhu nad panid kirja kõik valetamisjuhtumid, mis neil ette tulid. Lõpuks sai kõigi osaliste peale kokku kirja 116 336 valet.

Selgus, et suurem osa, umbes kolmveerand inimestest olid püsivalt ausad või peaaegu ausad. Nemad valetasid keskmiselt null kuni kaks korda päevas.

Üldise keskmise viis kõrgemale väike hulk inimesi, umbes kuus protsenti, kelle huulilt tuli kuuldavale või sõrmede alt ekraanile enam kui kuus valet päevas. Selle kuue protsendi arvele läks umbes veerand kõikidest valedest.

Teadlastel jääb muidugi loota, et inimesed päevikut pidades väga ei valetanud. Kuid kui tulemusi uskuda, siis võib väita sedagi, et suurem osa inimesi ei valeta kunagi ilma mõjuva põhjuseta.

Väikest osa võib siiski paraku pidada ka patoloogilisteks valetajateks, kes valetavad tihtipeale lihtsalt niisama.

Levine ja kaasautorid tutvustavad oma uuringutulemusi väljaandes Communication Monographs.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.