Suu ega kõrvad pole ainukesed ega kõige olulisemad informatsiooni vahetamise tööriistad. Märgatav osa edastavaid ja vastuvõetavaid sõnumeid pole sõnalised. "Jutt" ei käi ainult inimesest, sest infot vahetab kogu elusloodus, taimedest loomadeni. Seega "jutt" ei käigi, saatjate ja vastuvõtjate vahel käivad mitmesugused füüsikalis-keemilises vormingus andmeühikud.

Olulised on ilmed, intonatsioon, kehahoiak ja vähemalt inimeste puhul veel riietus. Riietust peab valima vastavalt olukorrale. Riided "suhtlevad" ju ümbritseva maailmaga ilma, et nende kandja midagi kuuleks. Suhtluse haldamise puhul räägitakse sotsiaalsest intellektist.

Viimasega seoses kiputakse vandumist pidama antiintelligentseks, sotsiaalseks puuduseks ja harimatuse märgiks. See võib intelligentsemaid inimesi vanduma ajada, kuna taoline hoiak on ekslik. Uuringutes on demonstreeritud vandumise ja kirumise positiivseid seoseid vaimse nõtkusega. Siunamist analüüsinud eksperimendis testiti esmalt uuritavate sõnalist intellekti, oskust leida võimalikult palju teatud tähtedega algavaid sõnu. Teises etapis paluti neil loetleda võimalikult palju kirumissõnu.

Selgus, et sõnaline anne langes kokku suurema vandumisoskusega. Teadlaste hinnangul kajastab vandumise kompetentsus lisaks kognitiivsele paindlikkusele ka sotsiaalset intelligentsust. Vandumine on suhtlemise vahend, mida peab oskama kasutada sarnaselt olukorrale sobiva riietuse valikule, märkis üks eksperimendi korraldajatest. Ühe teooria järgi on vandumine evolutsiooni käigus arendatud kommunikatsiooni meede, et minimeerida ohtliku füüsilise konflikti võimalust, kui pahameelt osatakse edastada sõnaliselt.

Lisaks on vandumist seostatud aususega. Argument rajaneb emotsioonide siirale ja vahetule väljendamisele. Vähemalt mõjusid uuringus aeg-ajalt sajatavad indiviidid kõrvaltvaatajatele ausamatena. Võimalik, et vandumine peegeldab isegi loomingulisust. Aju teatud regiooni kahjustus mille tulemusel kannatavad patsiendi emotsionaalsus ja naljadest arusaamine, seostub pea täielikult vandumise kadumisega. Samas kui kaotatud kõnevõime puhul võib lähedaste üllatuseks säilida kirumise võime.

Vandumist seostatakse raskest haigusest taastumise ja stressi leevendamisega ning isegi ajutise kehalise jõu paranemisega. Lisaks on näidatud, et vandumine aitab vähendada valu. Kes siis poleks pärast mõnda valusat kokkupõrget kapiuksega võtnud appi sõnalise valuvaigisti?

Vandumine esineb peamiselt negatiivse rollis. See ei muuda seda iseeneses negatiivseks nähtuseks, kuivõrd elu kulgeb kahel pool keskpärasust. Seejuures on intelligentsuse ja loomingulisuse puhul oluline sisemaailma ja väljendusoskuse diapasoon sügavalt negatiivsest ekstaatiliselt positiivseni. Isegi filosoof Friedrich Nietzsche osutas, et kes soovib, võib elada minimaalse kurbusega. Samas peab ta arvestama, et sellise elu hind on ka minimaalne kogus rõõmu ehk rõõmutu elu. Selle asemel soovitas ta riskida suure valuga, sest vaid siis saab elu olla piisavalt hea. Ridade vahelt lugedes soovitab kuulus filosoof elada elu, milles on põhjust palju kiruda.

Antud kontekstist paistab Twitteri uuendus inimkonna heaolu kahjustavana. Olukord on paradoksaalne, sest ettevõte ise näeb uuenduse taga ühiskonna aitamist. Nimelt võtab suhtluskeskkonna teenus kasutusele kirumist ennetava filtri. Juhul kui teenuse intelligentsed algoritmid tuvastavad teates kurjustamise noote, kutsub see sõnumi kirjutajat enne arvamuse teele saatmist korraks peatuma ja järele mõtlema.

Eelmisel nädalal nutitelefonirakendustesse jõudnud uuenduse ideed testiti väiksemas ringis umbes aasta pärast seda, kui firma alustas kasutajate inimlikumaks ehk nende sõnades humaansemaks muutmise ideega eelmise aasta mais. Ettevõte selgitas seoses igaüht tabada võiva emotsionaalse ülekuumenemisega vajadust arvestada, et teisel pool ekraani on samuti inimesed. Rõhuma peaks kõiki ühendavale ja vältida võiks suhteid lõhkuva energia kasutamist.

Aastane testkogemus tõi esile rea probleeme. Osa sõbralikku suhtlust sisaldab suhteliselt tugevaid väljendusi. Samas õnnestub nii solvata kui ka haavata viisakate sõnadega ning sarkasm, naljad, satiir jmt on tugevalt kontekstist sõltuvad. Testimise käigus otsustati umbes kolmandik sõnumeid enne saatmist ümber kirjutada.

Pole teada, kas hoo mahavõtmisest ärritunud muutsid mõnel korral sisu õelamaks, kuid lõpptulem rahuldas firma soove sedavõrd, et teenuse kombekusabi otsustati ametlikult kasutusele võtta. Ingliskeelset teksti analüüsiv teenus arvestab täiendavalt suhtlejate sotsiaalseid seoseid ja püüab mõista sõnumite konteksti, et mitte liiga tüütavaks muutudes soovitud efekti kaotada.

Suures pildis paistab aga välja maailmas domineeriva IT-teenuse kiusatus asuda kujundama inimeste käitumist. Taotlust on seni püütud vältida, kuna taoline seisukoht õõnestab seni liikmete tegevuse tagajärgedest vastutusest vabastavat neutraalse teenuse pakkuja positsiooni. Twitteri täiendav samm ei keela pahameelest kantud sõnumite edastamist, vaid lisab täiendavat vaeva nõudva lävendi. Midagi stiilis enne kurja edastamist lugeda kolmeni.

Seega, vanduge edasi, aga omaette. Säilitate kõik kasuliku, kuid ei kahjusta teisi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".