Kujuta ette olukorda, milles kaks kaaslast teevad mingit tööd. Üks kaaslastest teeb aeg-ajalt mõne vea. Juhtumit ajas edasi kerides näeme, kuidas teine kaaslane muutub üha pahasemaks. kuni lõpuks prahvatab, et tema enam ei jaksa sel moel koos tegutseda. Tema väsimus ei tulene tööst, vaid korduvate pettumuste põhjustatud tajumehhanismides kasvatatud pidurdusprotsessidest.

Midagi sarnast esineb internetiteenuste maailmas. Näiteid kohtab filme, videoid ja muud sisu pakkuvates keskkondades, veebipoodides ja lugematutes veebikeskkondades. Teenuste ühine omadus on süsteemi väidetav nutikus, algoritmid, millega püütakse külastajate ja klientide vajadusi paremini aimata ning lahendada.

Väljakutse peitub informatsiooni rohkuses. Vanasti piiras tulemuslikku tegutsemist vajaliku informatsiooni puudus ja piiratud juurdepääs. Infoajastul on infot lõputult palju. Valige ja otsustage nii palju, kui süda lustib. Arvatakse, et süda lustib lõputut valikuvabadust, aga tegelikkuses soovivad inimesed vabadust lõpututest valikutest. Antud soovi täitumise eeldus on loobuda mõtlemisest ja muutuda passiivseks või püüda olla kõiketeadev.

Esialgu eelistatakse jumaliku teadmuse teed, kogudes teavet ja kohkudes teadmatuse ees. Kes varem, kes hiljem, aga tasapisi lepiti mugavuse kasuks, kuna ise targaks saamine osutus ikkagi vaevarikkaks ja nõudis aega. Samal ajal asusid teenusepakkujad oma kundede valikute kergendamiseks rakendama erinevas küpsusastmes tehislikku intellekti. Näiteks kliendil on vaba hetk pärast päevatööd ja sooviks vaadata mõnd filmi.

Filmikeskkond on teda ja tema varasemaid valikuid uurinud. Nad omavad ülevaadet klientidest, mille põhjal näitavad süsteemi koostatuna sobilikuks peetud valikut. Klient uurib esimest pakkumist, siis teist ja sirvib seejärel veel edasi, sest ükski menüü sortiment ei lange kokku tema hetketujuga. Seejuures muutub tuju halvemaks. Klient väsib lõputute valikute sirvimise tulemusel.

Nähtusele on pakutud nimeks algoritmiline väsimus. Fenomeni uuritakse, sest veebiteenuste majandamises on kliendile sobivate pakkumiste tegemisel keskne roll. Praktiliselt kogu turundus rajaneb kliendi vaatevälja sobivate ja tema huvidega haakuvate toodete pakkumisele. Juhul kui need osutuvad ostuotsuste asemel klienti väsitavateks, kannab äri kahju.

Probleemi sisu on mitmekihiline. Paljud algoritmid töötavad päris hästi, tänu millele muutuvad kliendid mugavaks. Neis kujunevad teatud ootused. Nad ei oska midagi öelda väsimuse kohta ja on endalegi arusaamatult tusased. Neile on selge, et vähem sirvimist ja kiiremini soovitu leidmine on eelistatav. Sellest leiab analoogia sissejuhatuses toodud näitega. Töötegijal olid partneri suhtes ootused, et kõik sujub esimesel katsel ega pea ootama ning uuesti alustama. Partner ei suuda aga ootustele iga kord vastata ning see päädib väsimuse ja sellega seotud käitumistega.

Veebiteenuse algoritmiline partner teab mõndagi teenindatava osapoole kohta, aga mitte piisavalt. Inimeste meeleolud muutuvad. Neid on raske veebi jäetud andmepuru põhjal tundma õppida. Lõbuks sünnibki tuttav jätkuva ja tulemuseta lehitsemise olukord, mille käigus süveneb kasutaja väsimus.

Teadlased märgivad, et kui algoritm ei suuda vastata inimeste kasutajakogemuse ootustele ega paku kasutajate soovitud teenust, kujuneb süsteemi tarbijates pettumus. Neile paistab kõik tüütavana ja nad väsivad, sest algoritmite nutikus pole piisav ega suuda täita neile pandud lootuseid. Seda nii süsteemi omaniku kui ka kasutaja poolt vaadatuna.

Esimestel jääb saamata teenuse vahendamise tulu ja viimastel jääb samata soovitud teenus. Tehisintellekti rakendamise ajastu algus oli paljulubav. Paraku tõusid sellega ootused, mida ei suudeta tagada.

Tehisintellektipõhistes teenustes eristatakse klientide käitumises kolme trendi. Mõnel juhul soovivad nad olla passiivsed osapooled, keda peab teenindama. Teinekord püüavad nad süsteemi õpetada. Kolmandaks võib esineda juhtumeid, milles klient püüab süsteemiga koostööd teha. Väljakutse on kliendi eelistuste äratundmine. Möödapanek päädib tema väsitamise ja pahandamisega.

Väljakutsena süsteemi omanikele panid uurijad tähele, et klientide ootuste nivoo rajaneb nende senisele parimale kogemusele. See tähendab, et neid on parimaga lihtne ära hellitada, kuna kasutaja ei loo nõudmisi johtuvalt keskmisest ega halvast kogemusest. Nad ei anna teenustele armu teeninduse kvaliteedi osas isegi kui nad ise selle põhjuseid ei teadvusta.

Kliendid teadvustavad pahameelt. Selle aluseks on aga pettunud lehitsemise tulemusel kasvanud objektiivne väsimus ja nad loobuvad keskkonnas pakutava tarbimisest. Algoritmiline partner põhjustab algoritmilise tarbimise asemel algoritmilist väsimust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".