Esimese Twitteri säuts vahetas 2,9 miljoni dollari eest omanikku

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaatlejate hinnangul on oodata sarnaste „väärtuslike“ digitaalsete artefaktide lisandumist. Autor/allikas: Brett Jordan/Unsplash

Malaisias tegutsev ettevõtja Sina Estav maksis peaaegu kolm miljonit dollarit Twitteri asutaja Jack Dorsey esimese säutsu eest, mille sisu oli "just setting up my twittr", vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Teistest loomadest ja nende elust rääkides selgub, kui vähe neist tegelikult teame. Püüdes puudujääki teadmistes õigustada, pakume, et oleme prioriteediks seadnud esmalt inimese mõistmise, kuni selgub, et ega me temastki hästi aru ei saa. Näiteks, kuidas selgitada lapsele, et 2006. aasta 21. märtsil kirjutatud säuts on väärt 2,9 miljonit dollarit.

Seejuures võib sama säutsu igaüks sentigi maksmata hoida oma arvutis, soovi korral välja trükkida ja panna raamis seina peale jne. Üleüldse, miks keegi peab mõnd mitte söödavat või kasutatavat asja väärtuslikuks?

Vastust võiks otsida inimese asemel teiste loomade juurest. Hoolimata sellest, et loodusteadlaste seas puudub neis küsimustes üksmeel. Seda võiski ju oodata. Olgu toodud näitena isase paabulinnu uhkeldavat sulestikku käsitlevad selgitused või õigemini, oletused. Kaks domineerivat ideed asuvad teineteisest sedavõrd kaugel, et kõrvaltvaataja pole kindel, kas erialainimesed lindu ikka teavad.

Ühe idee järgi kannab isane paabulind tarbetut sulekoormat kaasas, et demonstreerida jumetu sulestikuga emalinnule, kui hästi saab ta hakkama mõttetu koormaga. Sisuliselt vihjab ta sellega oma geenide headusele. Idee järgi poleks head vaid sulgede ilu kujundavad ja seega argielus üpris kasutud geenid, vaid nendega käiks kaasas tõenäosus veel mõne hea omaduse signaliseerimiseks. Vähemalt saaks uhkeldava sulestiku abil välistada kõige väetimad paabulinnud, kuna nad võivad olla haigemad ja nõrgemad veel mõnes teiseski elulises aspektis.

Alternatiivse selgituse põhjal on tegemist juhusliku moega. Kui kõik hakkavad eelistama domineerivat omadust, pääsevad järgmisesse põlvkonda väheste lindude geenid ja genofond muutub ohtlikult ühekülgseks. Isasest paabulinnust on emasele vähe kasu, kuna ta ei osale pesakonna hoidmises, toitmises ega kasvatamises. Emade võimalik lootus on, et nad sünnitavad pojad, kellel on vähemalt poppide sulgede abil võimalus leida endale kaaslane järgmise põlvkonna alustamiseks. Moeteooriat toetab näiteks see, et kui üks emalind asub eelistama teatud isast, hakkavad ka teised sama sulekandjat himustama.

Juhusliku moe põhise selgitusega saab seletada sugudepõhises paljunemises eelistuse tegemisel oluliseks osutuvate tunnuste kirjut valikut. Mõne looma puhul on selleks kõvem hääl, kusagil suurem lõualott, punasem värvilaik või pikem sulg. Seejuures ei pea olema sulg enda oma.

Vaikses ookeanis asuva Uus-Guinea saarel elab linnuliik mille isane osapool valmistab maapinnale kõrtest punutud onni meenutava pesa, mille kaunistab loodusest ja inimeste juurest leitavate säravate asjakestega. Emalinnu meelitamiseks on üheks ligitõmbavamatest ehtest onni kohale paigutatud saarel elava paradiisilinnu pikk sabasulg.

Siit tuleneb ka ütlus ehtida end võõraste sulgedega. Tegemist on defitsiidiga, sest paradiisilinnul kasvab uhke sabasulg alles nelja-aastasena ja ta vajab seda iluasja oma liigikaaslase meelitamiseks. Isasel onniehitajal on inimestega palju ühist. Uus-Guineas elavate hõimurahvaste meestel on samuti kombeks rõhutada enda väärtust paradiisilinnu sulega.

Võib arvata, et maailm on liiga juhuslik, et rajada olulised eelistused püsivatele väärtustele. Juhuse vastu toimib paremini teine juhus, suvalisel ajendil või tundel tekkinud eelistus. Midagi, mis algatab karjakäitumise ja mida eelistatakse sellisena ühiselt vähemalt mõnda aega. Midagi abstraktset ja tarbetuna suvalisel hetkel väljavahetatavat, mille tagaajamine aitab genofondi piisavalt segada. Inimeste juurest leiab palju sellist, millel on väärtus vaid mõtetes ja mitte asja enda headuses.

Näiteks hinnatakse kõrgemalt Leonardo da Vinci Mona Lisa originaali selle täpsest koopiast. Miks nähakse või tuntakse originaalis midagi enamat kunstiliselt samaväärsest koopiast?

Nõnda võib mõista Malaisias tegutsevat ettevõtjat Sina Estavi, kes maksis peaaegu kolm miljonit dollarit Twitteri asutaja Jack Dorsey esimese säutsu eest, mille sisu oli "just setting up my twttr". Igaüks võib sama säutsu endale kopeerida ja igal ühel on sisuliselt originaal. Neil ei ole kaaskirja, mis kinnitab, et nad ostsid endale miljonite eest selle säutsu.

Vaatlejate hinnangul on oodata sarnaste "väärtuslike" digitaalsete artefaktide lisandumist. Inimeste eelistused on ju arusaamatud. Aeg on asuda ahnelt, uue pilguga ümbruses olevaid mõttetuid asju takseerima.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: