Robert Holzworth Ameerika Ühendriikidest Seattle'ist Washingtoni Ülikoolist ja ta kollegid uurisid ülemaailmse äikeseandurite võrgustiku kogutud andmeid.

Nad tuvastasid, et 2010. aasta suvel lõi 65. laiuskraadist põhja pool välku 35 000 korda. Kümme aastat hiljem, ehk 2020. aastal lõi välku aga tervelt 250 000 korda. Suurem osa sest kasvust tuli ette Siberis.

Kümne aasta jooksul on kasvanud ka äikeseandurite arv, mistõttu jääb seadmetel vähem pikselööke märkamata, kuid seda püüdsid teadlased oma arutluskäigus ka arvesse võtta.

Holzworth ja ta ameeriklastest ning uusmeremaalastest kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et temperatuuri tõustes sageneb Arktikas rünksajupilvede teke.

Kui neis pilvedes väikesed jääkristallid üksteisega põrkuvad, siis omandavad nad elektrilaengu. Kui laetud kristalle koguneb suur hulk, siis võib pinge laheneda pikselöögiga.

Äike võib aga süüdata õrnade ökosüsteemidega arktilistel maastikel tulekahjusid, samuti lüüa sisse laevadesse, mis üha jäävabamais vetes kurseerivad.

Uuringutulemus ei anna siiski alust kindlalt väita, et äikese sagenemise on põhjustanud Arktika suvede soojenemine. Kuid nii võib arvata, sest soojema õhuga teatakse üldiselt sagedamini pikseilma ette tulevat.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25