Jeremy Michalek Pittsburghis asuvast Carnegie Melloni Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid ette aastail 2011 kuni 2017 kogutud andmed enam kui kahesaja Ameerika linna elanikele kuulunud autode kohta ja vaatasid, kuidas autode arv muutus, kui linnas hakkas tegutsema üks või teine neist kahest suurest sõidujagamisettevõttest.

Tuli välja, et seesuguse äri püstipaneku peale kasvas elanikele kuuluvate autode arv keskmiselt 0,7 protsenti.

Muutus oli keskmisest suurem neis linnades, kus ühistransport oli kehvemaal järjel ja autod olid liiklusvahendina juba niigi väga tähtsal kohal. Ka suurema elanikearvuga linnades oli sõidujagamisteenuse tulekule järgnenud autode arvu kasvuprotsent keskmisest suurem.

Michalek ja kaasautorid oletavad ajakirjas iScience, et üks seletus võib olla paljude inimeste soov soetada endale auto just sel põhjusel, et hakata kaaslinlastele sõidujagamisteenust pakkuma. Kui selliseid inimesi on rohkem kui neid, kes uue teenuse püsitarbijaks hakanuna isiklikust autost loobuvad, siis kokkuvõttes ju autode arv kasvabki.

Ega see tegelikult ju väga üllatav ei olegi, kui järele mõtelda. Kui auto võimaldab teenida lisaraha, siis on loomulik, et leidub inimesi, kelle jaoks see võimalus on auto ostu otsustamisel tugev pooltargument.

Jääb muidugi see lootus, et nii jagatavad kui ka jagamatud sõiduautod saavad ise ajapikku üha keskkonna- ja kliimasõbralikumaks, nii et nende arvukuse väikesest tõusust ei ole lõppkokkuvõttes ka suuremat lugu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25