Kui mu poeg 4-aastaseks sai, tähistasime sünnipäeva koos ta lasteaiakaaslastega. Sellistel puhkudel tundub ühekordsete nõudega asjatamine igati lihtsam. Keskkonnast hooliva inimesena valisin biolagunevad nõud. Pärast sünnipäeva otsustasin teha lagunemiskatse ja vaadata kui kiiresti sellised nõud mu koduses vermikomposteris ära lagunevad. Mõne aja pärast märkasin, et vihmaussid olid komposterist kadunud, kuid topsid mitte.

Nüüdseks tean, et sellised biolagunevad materjalid võivad olla keskkonnale ohtlikud ning neid töödeldakse ümber vaid spetsiaalsetes tööstuslikes seadmetes, mida Eestis ei ole. Eestis rändavad kõik sellised nõud kas prügimäele või põletamisele. Ühekordsete nõude eluiga jääbki lühikeseks, keskmiselt 13 minuti pikkuseks. Materjalid ja energia, mis selle tootmiseks on kulunud, haihtuvad jäädavalt soojusena meie keskkonda."

Selle asemel, et iga kohviostuga endale uus tops soetada, on palju mõistlikum võtta keset päeva korraks aeg maha ja oma jooki kohvikus nautida. Või siis kanda kaasas oma isiklikku joogitopsi ja lasta kohv sellesse valmistada.

See on vaid üks pisike detail elus, mille muutmine ei ole keeruline ega kulukas. Igal aastal müüakse maailmas 500 miljardit ühekordset kohvitopsi. See teeb minutis umbes miljon tükki. Selliste numbrite juures võib tunduda ühekordselt kasutatava topsi ostmisest loobumine tühisena. Nii nagu iga ostetud tops summeerub kokku suureks numbriks, liituvad kokku ka ostmata jäänud topsid.

Tarbimise vältimisest või loobumisest algab ringmajandus. Ringmajandus on majandusmudel, mille keskseks ideeks on võtta looduskeskkonnast võimalik vähe materjale ning neid siis võimalikult kaua ja efektiivselt ringluses hoida. Sellega vastandub ringmajandus meie praegusele lineaarsele majandusmudelile, mille kohaselt loodusest võetud ressursid satuvad pärast lühiajalist kasutamist kas prügimäele, saastena keskkonda või põletamisele.

Ringmajanduse puhul saame rääkida kui mitmetasandilisest strateegiliste valikute kogumist ja disainist, mille puhul lähtutakse järgmistest valikutest:

1. Keeldu – kas sellist toodet on üldse vaja, kas seda saab asendada mõne teisega?
2. Mõtesta ümber – kas toodet saab kasutada intensiivsemalt, jagada kasutust või kasutada mitmeks otstarbeks?
3. Vähenda –  kas läbi paremini läbimõeldud tootmisprotsessi ja toote kasutuse on võimalik ressursse efektiivsemalt kasutada?
4. Korduskasuta – kas kasutuselt kõrvaldatud toodet on võimalik kasutada mõnel muul otstarbel?
5. Paranda – kas toodet on lihtne parandada, et säiliks tema esialgne otstarve?
6. Renoveeri – kas toodet on võimalik taastada ja uuendada?
7. Tee ümber – kas toote osi on võimalik kasutada uue, sama otstarbega toote loomisel?
8. Uuskasuta - kas toote osi on võimalik kasutada mõne muu uue toote loomiseks?
9. Taaskasuta materjali - kas materjale, millest toode on loodud, on võimalik kasutada uuesti?

Materjalide põletamine, prügimäele viimine ja matmine pole ringmajanduse osa, vaid selle kontseptsiooni kohaselt on tegu raiskamisega.

Jõulud ei ole tarbimise püha. Meie jaoks võiks see olla pigem aeg mõtisklusteks ja lähedastega koosolemiseks. Enne jõuluostude tegemist mõelge, kas teie lähedased vajavad ikka jõuludeks uusi asju, või vajavad nad midagi mida osta ei saa. Teeme üheskoos loodusele pai, ostame vähem asju ja oleme rohkem.