Kaugeima galaktika kaugus on senisest kindlamalt teada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Scanpix

Astronoomid on tuvastanud galaktika, mis on tõenäoliselt kaugeim ja vanim kõigi seni teada galaktikate seas.

Galaktikat GN-z11 on neis omadusis kahtlustatud varemgi, kuid Linhua Jiang Hiinast Pekingi Ülikoolist, Nobunari Kashikawa Jaapanist Tokyo Ülikoolist ja nende kolleegid on teinud senistest veelgi täpsemaid mõõtmisi.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et galaktika kaugust ja vanust võib senisest veelgi kindlamini rekordiliseks pidada.

Kaugus ja vanus on omavahel tihedalt seotud, sest valguse kiirus on küll väga suur, kuid mitte lõpmatu, ja seetõttu võime väga kauget galaktikat nähes kindlad olla, et see on olemas olnud juba väga ammu.

Galaktikat GN-z11 näeme praegu sellisena, nagu ta oli ainult 420 miljonit aastat pärast universumi algust ehk Suurt Pauku ehk siis, kui meie maailmakõiksusel oli vanust vaid kolme protsendi jagu praegusest. Tema kaugus meist on tervelt 13,4 miljardit valgusaastat.

Jiang ja Kashikawa mõõtsid Hawaii saarel Mauna Kea mäel asuva Kecki esimese teleskoobiga galaktika ultraviolettvalgust ja määrasid senisest täpsemini kolme spektrijoone punanihke.

Galaktika GN-z11 ioniseeritud gaasipilved kiirgavad oma keemilisest koostisest tulenevalt ultraviolettvalgust väga kindlatel lainepikkustel. Et aga universum paisub, siis venivad valguslained natuke välja ja nende lainepikkus pisut kasvab: see ongi punanihe.

Punanihe ehk lainepikkuste kasv on seda märgatavam, mida kaugemalt valgus tulema on hakanud, sest iga tuldud valgusaastaga koguneb muutust juurde. Nii saamegi spektrijooni vaadates ja nende punanihet uurides teada, kui kaugel valgusallikas meist maailmaruumis on.

Jiang ja Kashikawa määrasid kolme ultravioletse spektrijoone punanihke senisest umbes sada korda täpsemini.

Lootust on, et kui mõõteriistad veelgi täpsemaks saavad, siis võivad astronoomid uurida seesuguste varajaste galaktikate veelgi varasemaid arengujärke ja universumi algusajad saavad meile veelgi selgemaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: