Äsjases uuringus küsitlesid Texase Ülikooli teaduskeskuse rahvatervise kooli teadurid ligi 2000 USA täiskasvanud elanikku. Küsitlus jõudis osalejateni märtsis ja aprillis ehk pärast 19. märtsil USAs kehtestatud riiklikku koduspüsimise nõuet.

Vastuste põhjal jaotasid uurijad osalenuid alkoholisõltlasteks, mitte-alkoholisõltlasteks ning mittejoojateks. Osalejate juures jälgiti eneseisolatsioonis veedetud aja pikkust, leibkonna suurust ja koosseisu, varasemaid või samaaegseid depressioonijuhtumeid ning kriisi mõju leibkonna majanduslikule olukorrale.

Uurimisrühm leidis seose alkoholi kuritarvitamise ning koroonakriisi ja riigi sulgemise põhjustatud stressi vahel.

Enim seadis riigi sulgemine ohtu regulaarsete napsitajate tervise. Mehed, kes jõid varem kahe tunni jooksul ära vähemalt viis jooki, ning naised, kes jõid sama ajaga ära vähemalt neli jooki, jõid nüüd sama ajaga veel rohkem. Täpsemalt jõid nad iga kodus veedetud nädalaga 19 protsenti varasemast rohkem.

Regulaarsed napsitajad jõid riigi sulgemise ajal 60 protsenti tõenäolisemalt rohkem kui varem. Seda on kaks korda enam võrreldes alkoholiprobleemita elanikega, kelle alkoholitarbimine kasvas 28 protsenti tõenäolisemalt. Eriti suur alkoholi kuritarvitamise tõenäosus ohustas depressioonis või varem alkoholisõltuvuses olnud inimesi.

Uuringu olulisemate tulemustena leiti, et koroonapandeemia ajal jõid alkoholisõltlased ühes joomisolukorras keskmiselt neli jooki. Võrdluseks jõid joomisprobleemita inimesed sama ajaga ära vaid umbes kaks jooki.

Uuringus osalenud alkohoolikud jõid ühes joomisolukorras ära kuni seitse jooki. Inimesed, kes alkoholi ei kuritarvitanud, jõid samal ajal ära keskmiselt kuni kaks jooki.

Lastega koos elavad inimesed langesid riigi sulgemise ajal alkoholi küüsi vähemalt 26 protsenti väiksema tõenäosusega.

Keskmiselt oli iga vastaja olnud eneseisolatsioonis neli nädalat, veetes umbes 21 tundi ööpäevast koduseinte vahel. Suurem osa ehk 72 protsenti osalenutest ei lahkunud sel ajal töö jaoks kodust.

Kokku tunnistas alkoholi liigtarvitamist umbes kolmandik ehk 32 protsenti küsitletuid, misjuures jõid niigi alkoholilembesed inimesed varasemast rohkem.

Teadustöö valguses otsivad uurijad nüüd võimalusi, kuidas sekkuda eneseisolatsioonis inimeste alkoholi kuritarvitamisse, ja kuidas seda ennetada. Vastasel korral võivad napsisõbrad uurijate sõnul kahjustada oma tervist pikaks ajaks.

Uuringu autorite sõnul tuleks edasistes koduspüsimise ja liigjoomise vahelise seose uuringutes arvestada ka depressioonisümptomite mõjuga sellele seosele. Lisaks tuleb nende sõnul uute uuringute valguses luua parem ravi alkoholisõltlastele, kes võivad olla tõsistele tervisetagajärgedele vastuvõtlikumad.

Samal teemal on vaja täiendavaid uuringuid, sest praegusel juhul lähtusid uurijad inimeste endi ütlustest. Samuti ei täpsustatud liigjoomise küsimuses alkoholi tarvitamise ajaraami. Lisaks oli 70 protsendi ehk enamiku küsitletute sissetulek üsna kõrge – see seostub aga juba eos suurema alkoholitarvitamisega.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas American Journal of Drug and Alcohol Abuse.

Eestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees. Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Elmar Orro sõnul algab iga-aastane uuring uue aasta algul ning esimesi tulemusi on oodata alates aprillist. "Kindlasti on müük vähenenud turistide arvelt ning teisalt on ära kukkunud Läti piiri tagant ostmine," märgib ta ja lisab, et Eesti inimeste koduse alkoholitarbimise kohta on veel vara järeldusi teha.