Rahvusvaheline teadlasrühm teatas ajakirjas Nature Astronomy, et nende laborikatsete põhjal võib glütsiini väga hästi tekkida tähtedevahelistes pilvedes juba ammu enne, kui neist hakkab tähti ja planeete moodustuma.

Glütsiini ja selle spektrijooni on avastatud mitmel Päikesesüsteemi komeedil, hiljuti ka planeet Veenusel, aga ka tähtedevahelistes pilvedes on tema märke nähtud.

Kuid Sergio Ioppolo Londoni Queen Mary Ülikoolist ja ta kolleegid said nüüd tõendust, et see aine võib neisse pilvedesse ilmuda palju varasemas arengujärgus ja palju energiavaesemates oludes kui seni teatud.

Ioppolo ja ta kaaslased korraldasid katseid, milles jäljendasid külmades tähtedevahelistes pilvedes valitsevaid tingimusi. Õhukese jääkirmega kaetud tolmukübemetel tekkis kõigepealt metüülamiini ja sellest omakorda natuke glütsiini, mida teadlased väga tundliku mõõtemeetodiga ka tuvastasid.

Teadlased kirjutavad, et glütsiini tekkimiseks ei läinudki vaja tugevat ultraviolettvalgust või kosmilist kiirgust, mida seni on tarvilikuks peetud. Nii võibki glütsiini tekkida ka siis, kui läheduses ühtegi tähte kiirgusallikaks ei ole.

Katse kestis ühe päeva, kuid teadlased arvutasid välja, et miljonite aastate jooksul võiks sellistel tolmuteradel glütsiini tekkida väheses, kuid siiski olulises koguses.

Sellest järeldub, et glütsiini leidub ilmaruumis omajagu juba siis, kui planeedisüsteemid alles tekkima hakkavad. Nii sattub seda ka planeetidele, kui need juba tekkinud on.

Põhimõtteliselt võiks glütsiinist suhteliselt hõlpsasti tekkida ka muid lihtsamaid aminohapped nagu alaniin ja seriin. Aminohapped moodustavad omavahel liitudes valke, mis on elusolenditele eluliselt vajalikud ained.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.