Charpentier' ja Doudna töö mängis võtmerolli nn geenikääride loomisel. CRISPR/Cas9 süsteem võimaldab muuta ülitäpselt loomade, taimede ja mikroobide DNA-d. Uuest meetodist on tõusnud juba kasu sordiaretuses ja uute vähiteraapiate loomisel ning võib sillutada teed mitmete pärilike haiguste ravimiseks.

Mõlemat inspireeris streptokokk-bakteri immuunsüsteem. Viiruse rünnaku üle elanud bakter lisab osa haigustekitaja pärilikkusainest oma genoomi, mis võimaldab tulevikus nakkuse korral kiiremini viiruse pärilikkusaine puruks hakkida. Sarnast nippi kasutavad ka mitmed teised arhed ja bakterid.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Cecilia Sarmiento sõnul on CRISPR/Cas9 tehnoloogia praktiline väärtus see, et genoomi saab palju lihtsamini muuta. "Kui varem oli vajalik teha mitu sammu ja see võttis palju aega ning oli väga kallis, siis nüüd on see täpne ja üsna lihtne viis," lausus Sarmiento.

On laboreid, mis kasutavad CRISPR/Cas9 tehnoloogiat, et näiteks muuta geeni, mis on seotud konkreetse haigusega. "Kui seda teha, siis on lootust, et saab selle haiguse vastu mingit ravimit leida," lausus Sarmiento.

Doudna ja Charpentier näitasid, et sama süsteemi saab kasutada juhusliku DNA molekuli katkestamiseks.

Praeguseks sarnaneb täiustatud tehnika tekstitöötlusprogrammi otsi-ja-asenda tööriistale. Lühike pärilikkusaine jupp annab Cas9-valgust kääridele teada, kus tuleks DNA ahel katkestada. Rakk lähtub tekkinud tühimiku paikamisel raku teisest geenikoopiast või kasutab selleks molekulaarsetele kääridele kaasa pandud pärilikkusaine lõiku.

Võrreldes mitmete teiste Nobeli vääriliseks hinnatud avastustega jõuti teadlaste tunnustamisega suhteliselt kiiresti. Esimene CRISPR/Cas9 geenikääre kirjeldav töö avaldati vaid kaheksa aasta eest.

Teadlaspaarile Nobeli preemia andmine tõotab anda lähinädalatel rohkelt kõneainet. Viimastel aastatel on käinud nii USA-s kui ka Euroopas kohtuvaidlus, keda õigupoolest saab kuulutada geenikääride loojaks ja võtta nendele patendi.

Doudna ja Charpentier üritasid patenteerida tehnoloogia kasutamise igasuguses kontekstis. Samas polnud jõudnud nad selleks ajaks näidata, et tehnika töötab ka hulkraksete rakkudes. Viimast tegi oma kolleegidega hoopis Feng Zhang Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist seitse kuud hiljem. Samas kasutas Zhang juhina kahte RNA molekuli. Doudna töörühm piirdus ühega ja seda lahendust kasutab tänapäeval ka enamik teadlastest.

CRISPR tehnoloogiaga seoses võivad tekkida ka eetilised probleemid, eriti siis, kui muutma hakatakse inimese genoomi. Näiteks paar aastat tagasi oli üks Hiina teadlane muutnud inimloodete geene nii, et sündinud beebid olid AIDS-i suhtes immuunsed. "Kui need titad kasvavad ja hiljem saavad HIV-i, siis see ei tee neile midagi, aga see oli väga suur skandaal, sest hiinlane tegi kõike reeglite vastaselt, ta ei küsinud ka luba ja ta nüüd on vanglas," selgitas TTÜ vanemteadur Cecilia Sarmiento.

Prantslasest Emmanuelle Charpentier on praegu Max Plancki nakkusbioloogia instituudi juht. Ameeriklasest Jennifer Doudna aga California Ülikooli biokeemiaprofessor.

Alates 2018. aastast on Nobeli preemia väärtus üheksa miljonit Rootsi krooni (u 861 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

Möödunud aastal pälvisid Nobeli auhinna keemias John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino liitium-ioonakude vallas tehtud arendustöö eest.